Lühidalt uudiseid mujalt maailmast, 30.07.21

Print Friendly, PDF & Email
Uudse hübriidtehnoloogia abil saab toota prügist kütust

Soome Tehnilise Uurimise Keskus VTT (Technical Research Centre of Finland) on välja töötanud tehnoloogia, mis võimaldab õli- ja gaasitööstusel toota kütust olmejäätmetest ja biomassist. Olmejäätmetest saab ära kasutada plasti, paberi ja biojäätmed. Uudne kütuse tootmisprotsess on odav ja see seisneb gaasistamise ja elektrolüüsi kombineerimises.

Artikkel inglise keeles: https://www.vttresearch.com/en/news-and-ideas/waste-fuels-hybrid-technology

Ööpäevaringne joogivee kogumine niiskest õhust

ETH Zürichi ülikooli teadlased leiutasid seadme, mida saab kasutada joogivee tootmiseks paikades, kus vett napib. Uus seade, mis töötab veeauru kondenseerumise põhimõttel, võimaldab õhust vett koguda ööpäevaringselt ilma energiat kulutamata. Seadme klaasist välispind on kaetud spetsiaalse kattekihiga, mis peegeldab pinnalt päikesekiirgust ja läbi mille eraldub soojust atmosfääri.

Artikkel inglise keeles: https://www.sciencedaily.com/releases/2021/06/210623141652.htm

Lignotselluloosist toodetavad biokütused on valmis masstootmiseks

Paljudes taimedes leiduv lignotselluloos on oluline toormaterjal biokütuste valmistamisel. Soome Tehnilise Uurimise Keskuse VTT (Technical Research Centre of Finland) teadlased on välja töötanud lahenduse, mida saab kasutada biokütuste masstootmiseks lignotselluloosist. Tehnoloogia võimaldab ära kasutada suurtes kogustes biojäätmeid, millele pole rakendust leitud – näiteks metsatööstuse jääke või pärast riisi korjamist järgi jäävaid kõrsi. Viimaste massiline põletamine põhjustab probleeme tekitavat õhusaastet.

Artikkel inglise keeles: https://www.vttresearch.com/en/news-and-ideas/biofuels-lignocellulose-are-ready-mass-production

Ligniinist saab toota ilmastikukindlat puidukaitsevahendit

Paljud riigid on jätkusuutlikumate ehitusmaterjalide nimel pööranud pilgud betoonilt puidule. Näiteks nõuab Prantsusmaa, et alates aastast 2022 oleksid kõik hooned ehitatud vähemalt pooleldi puidust või mõnest muust kliimasõbralikust materjalist. Puit aga kipub paraku lagunema niiskuse ja ultraviolettkiirguse mõjul, mistõttu on oluline selle kaitsmine ilmastikukindla kattekihiga. Teadlased Aalto ülikoolist on pindade töötlemiseks loonud uue naturaalse, odava, ohutu ja tugeva kattematerjali, mis valmistatakse biopolümeerist ligniinist. Viimasel on mitmeid eeliseid (korrosiooni-, bakteri-, jäätumisvastased omadused ning UV-kaitse) praegu kasutusel olevate sünteetiliste ja biopõhiste kaitsevahendite ees.

Artikkel “Colloidal Lignin Particles and Epoxies for Bio-Based, Durable, and Multiresistant Nanostructured Coatings” ilmus 15. juulil väljaandes ACS Appl. Mater. Interfaces .

Fotogalvaanilise efekti suurendamine ferro- ja paraelektrilistes supervõredes

Fotogalvaanilist efekti ferroelektrilistes kristallides saab suurendada ligi tuhat korda, kui järjestada kolm erinevat ainet võres perioodiliselt. Efekti avastasid teadlased Halle-Wittenbergi Martin Lutheri ülikoolist. Efekti saavutamiseks tuleb baariumtitanaadist, strontsiumtitanaadist ja kaltsiumtitanaadist luua kristallilise struktuuriga kihid ja need vaheldumisi üksteise peale asetada. Uurimistöö Strongly enhanced and tunable photovoltaic effect in ferroelectric-paraelectric superlattices avaldati 2. juunil ajakirjas Science Advances.

Keskkonnameedia

Esifoto: Sergei Akulich / Pexels

close