Kunda Nordic Tsement avas tahke jäätmekütuse koospõletusliini

Print Friendly, PDF & Email

AS Kunda Nordic Tsement avas 5. novembril tehnoloogialiini tahke jäätmekütuse ja põhikütuse (põlevkivi ja kivisüsi) koospõletamiseks tsemendiahjudes. Eesmärk on ära kasutada jäätmetes sisalduv energia ning põletamisel tekkiv tuhk klinkri valmistamiseks. Jäätmekütuse (peenestatud jäätmed) tarnivad ettevõttele tarnepartnerid.

Jäätmekütuse vastuvõtusõlm ja laohoone
Jäätmekütuse vastuvõtusõlm ja laohoone Fotod: Kalle Kikas

Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi kaasrahastatud projekti „Põlevate tahkete jäätmete taaskasutamine AS-i Kunda Nordic Tsement tsemendipöördahjudes“ eesmärk on kasutada jätkusuutlikult energiaressursse, edendada jäätmete taaskasutust ning vähendada elukeskkonna saastekoormust. Selle projekti tulemusena väheneb fossiilkütuste – põlevkivi ja kivisöe – osakaal tsemenditootmises ning ka tahkete jäätmete ladestamine Eesti prügilatesse. Vähendades 85 000 tonni võrra aastas taaskasutamiseks kõlbmatute pakendijäätmete, romusõidukite ja elektroonikaromu ladestamist prügilatesse, annab Kunda Nordic Tsement oma panuse kliimamuutuste vähendamisse. See on ainus ettevõte Eestis, mille tehnoloogiaprotsess võimaldab suures koguses koos muude kütustega põletada eeltöödeldud jäätmeid.

Kunda Nordic Tsement avas jäätmekütuse koospõletusliini
Peenestatud jäätmekütuse ladu

Projekti ellu rakendades projekteeriti tehnoloogialiin, hangiti seadmed ja tehti ehitustööd. Kahele pöördahjule ehitati tahke jäätmekütuse käitlussüsteem: vastuvõtusõlm ja ladu, transpordi- ja toitesüsteem, dosaatorid (millest suruõhk kannab peenestatud jäätmekütuse põletitesse), põletid ja automaatjuhtimisseadmed. Kütus põleb ca 2000 ºC temperatuuriga leegis täielikult ära.

Tahkete põlevjäätmete kasutamine vähendab põlevkivi põletamist – jäätmekütuse osakaal tsemendi tootmisel tõuseb eeldatavalt ca 35 %-ni. CO2 -heide väheneb praeguse tasemega võrreldes 5 %.

Projekti lõppmaksumus on ligikaudu 33 miljonit krooni, millest 23 protsenti saadi Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi toel. Partneritena osalesid Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinna Tehnikaülikool ja Kunda linnavalitsus. Eesti ainus tsemenditööstus, aastal 1992 asutatud AS Kunda Nordic Tsement kuulub HeidelbergCement Groupile, mille põhitegevusala on mitut liiki tsementide, klinkri ja lubjakivikillustiku tootmine.

Artikli autor on KALLE KIKAS ASi Kunda Nordic Tsement keskkonnajuht

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 8/2009 lk 21

close