Kuidas säästa energiat?

Print Friendly, PDF & Email

Tänavusel külmal ja lumerohkel talvel mõtlevad paljud meist kindlasti tulevaste talvede peale. Mis saab meie niigi kõhnast rahakotist siis, kui pakane hakkab ka järgmistel aastatel kollitama? Küttele kulub ju igal kuul kopsakas summa. Kütte kalliduses on kindlasti süüdi ka Eesti senine energiapoliitika. Energia on olnud üpris odav ja seetõttu pole hoonete soojustamisele suurt tähelepanu pööratud.

Ometi on soojustamine vaid üks energia kokku hoidmise moodus, eramute küttekulusid võimaldavad tunduvalt vähendada ka moodsad kütteseadmed. Nendele tehtud investeeringud tasuvad end kuhjaga. Eramajades on praegu enamasti kas elekter-, õli-, gaas- või puuküte. Praegu on neist kõige kallim elekterküte.

Paljudes Euroopa arenenud riikides on olemas energiasäästuprogramm ka eramajade jaoks, et omanikud võtaksid ette oma küttesüsteemide renoveerimise, vähendades sel moel energiatarvet ja CO2 -heidet. Eestiski räägitakse vajadusest vähendada fossiilsete energiakandjate põletamist ning sõltuvust importgaasist ja -õlist, jutust pole aga kaugemale jõutud. Euroopa Ühtekuuluvusfondist saavad tuge vaid suuri küttesüsteeme haldavad ettevõtted. Eramuomanikele, keda meil polegi nii vähe, ei ole seniajani tähelepanu pööratud. Et ka nemad oma vananenud kütteseadmete ajakohastamise peale mõtlema hakkaksid, oleks vaja riigipoolset tagantutsitamist. Ainuüksi energia kallinemise hirmus tehtud otsused ei pruugi alati kaalukad olla.

Soojuspumbad koguvad populaarsust

Elekterküte on äärmiselt mugav kütmisviis ning seepärast on viimase kümne aasta jooksul nii meil kui ka mujal pööratud pilgud soojuspumpade poole. Neid on mitut liiki: õhk-õhk-, õhkvesi-, maa-vesi- ja vesi-vesi-pumbad. Kaks esimest sobivad meie kliimas vaid pehmetel talvedel ning nende toeks on alati vaja varukütteallikat. Õhust soojust ammutava soojuspumba võimsus väheneb koos välistemperatuuri langusega. Aga just siis, kui õues on külm, oleks võimsust juurde vaja. Nende soojuspumpade keskmine soojendustõhusustegur (COP – coefficient of performance) –10 ºC juures on umbes 2. Et lähiajal on ette näha elektrienergia kallinemist, muutuvad need pumbad luksusseadmeteks.

Kõige tõhusam lahendus, eriti madala temperatuuriga põrandakütte puhul, on maa-vesisoojuspump. Need pumbad on Eestis lausa plahvatuslikult levinud ning väga paljud kliendid on oma valikuga rahul. Muidugi on ka neid, kes on valinud võimalikult odava lahenduse ning ei ole saanud seda, mida reklaam on lubanud. Üks peamisi muresid on olnud liiga lühike maakontuur. Eestis ei ole põhjalikult uuritud, kui sügaval peaks maakontuur olema ning milline on maa reaalne energiamahutavus. Enamasti kasutatakse arvutuste tegemisel Kesk-Euroopa koefitsiente ning tagajärjeks on maakontuur külmumine ja sellega kaasnev soojendustõhususteguri oluline vähenemine.

Soovitatav on maakontuur 10–20 % üledimensioonida, et vähendada töid tegevate firmade praaki. Muret teeb ka üldlevinud arvamus, et maakontuuri ühest tükist ringi pikkus võib olla kuni 400 meetrit. See võib tõesti õige olla, ent soojuspumpasid müüv ettevõte ei anna tavaliselt ostjale teada, et pumba andmetes toodud COP käib 100-meetriste ringide kohta. Mida pikem on aga ring, seda suurem on voolutakistus ning ringluspump peab töötama oluliselt suurema võimsusega. Sellise soojuspumba soojendustõhusustegur (COP) võib olla tehnilistes andmetes toodust tunduvalt väiksem.

Eestis peab soojuspumba ostja pöörama erilist tähelepanu soojendustõhusustegurile, sest sageli antakse kliendile ebapiisavat infot selle väärtuse kohta. Pumpade võrdlemisel peab kontrollima, kas nende näitajad põhinevad ühel ja samal Euroopa normil (nt EN 14511). Keskmist klassi maa-vesi-soojuspumba COP on praegu välistemperatuuri 0 ºC/35 ºC korral umbes 4,1– 4,3, tippklassi pumpadel 4,6–4,8.

Eestis on müügil väga palju maasoojuspumba-marke ning ostjal on tihti raske endale sobivat leida. Soovitatav on pump valida tuntud markide hulgast, mille valmistajail on Eestis esindused, mis tagavad varuosade kättesaadavuse ja hea hoolduse.

Puugaasikatlad

Kui kellelgi on keldris vanema põlvkonna gaasikatel, mille suur gaasikulu hakkab üle jõu käima, siis tasub vana katel moodsa kondensatsioonikatla vastu välja vahetada. Kindlasti tuleks osta selline katel, mis töötab ilmastikku arvestades. Selline katel kulutab tavalistest 15–18 % vähem gaasi.

Eestis on alati puudega köetud. Inimesed on aga mugavaks muutunud ning ahju kütmist peab nii mõnigi tülikaks. Uued tehnoloogiad teevad ka puukütte majaomaniku jaoks mugavaks. Eelistatuim ja kalleim lahendus on pelletküte, mida on võimalik täielikult automatiseerida. Saadava soojuse kilovatihind jääb praegu maasoojuskütte ja gaaskütte vahele.

Eramaja jaoks on Eestis praegu kõige soodsam kütus halupuit ja tõenäoliselt jääb see nii veel pikaks ajaks. Insenerid on ka sellele mõelnud, kuidas puukütet eramuomanikule mugavamaks muuta. Uuesti on avastatud puugaasikatel, mis on meilgi tuntust kogunud. Paljud ei teagi, mis see puugaasikatel on. Selles katlas, milles põlemine toimub hapnikuvaeses keskkonnas, pürolüüsub puit puugaasiks – vingugaasiks (CO), mis põleb kõrgel temperatuuril ning mille põlemist on üpris kerge juhtida ja sel moel katla võimsust reguleerida.

Puugaasikatla kasutegur on tavaliselt 88–92 %, tavapuidukatlaga küttes läheb aga korstnasse kuni 30% toodetud soojusest. Moodne puugaasikatel valitakse maja energiatarbest kaks korda võimsam – selleks, et puugaasikatel kütaks töötamise ajal maja ning salvestaks ka piisava koguse soojust akupaaki. Akupaak võiks olla nii suur, et katla iga kW kohta oleks vähemalt 60 liitrit mahtu. Õigesti valitud puugaasikatel töötab ühtjärge keskeltläbi 8–12 tundi ning muul ajal saab maja vajaliku kütteenergia akupaagist. Käreda külmaga köetakse ehk üks kord päevas, soojemate ilmadega harvem. Moodsad puugaasikatlad on varustatud automaatikaseadmetega, mis juhivad tarbevee soojendamist, maja kütmist ja vee temperatuuri akupaagis. Automaatjuhtimine muudab puugaasikatla kasutamise hästi mugavaks ning suurendab energiasäästu. Tasub märkida sedagi, et selline katel töötab laitmatult vaid siis, kui küttepuit on vähemalt kaks aastat kuivanud.

Viimane aeg on mõelda sellele, millega me tulevikus oma kodu kütame. Head kütteseadmete ajakohastamist!

Artikli autor on HELVER KAASIK, Viessmann Eesti esindus

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 2/2010, lk 26–27

Foto: Pexels

close