TTÜ teadlased töötasid välja reostuse leviku prognoosisüsteemi
Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlased töötasid välja reostuse leviku prognoosisüsteemi, mida saab kasutada Läänemere idaosas. Süsteem lubab analüüsida nii merel kui ka mere põhjast levivat reostust, näiteks õnnetusjuhtumitest ja tahtlikust reostamisest tekkinut või uppunud vrakkidest pärinevat reostust.
Eesti mereteadlaste uuring avaldati kõrgetasemelises teadusajakirjas “Marine Pollution Bulletin”. Artiklis “An ocean–wave–trajectory forecasting system for the eastern Baltic Sea: Validation against drifting buoys and implementation for oil spill modeling” kirjeldatakse loodud süsteemi ning selle prognooside võrdlust reaalsete triivieksperimentidega. Võrdluseks korraldati 2022. aastal Eesti rannikumeres kuus triivieksperimenti. Selleks kasutati nutipoisid LainePoiss®. Pärast eksperimente võrreldi süsteemi poolt välja arvutatud poide liikumisteekonda nende tegelike trajektooridega. Peale selle uuriti, kuhu oleks jõudnud võimalik reostus, kui eelmise aasta detsembritormi Birgit ajal oleks toimunud õnnetus, mille tulemusena oleks merre sattunud 10 m3 rasket kütteõli. Hüpoteetiliste reostuste toimumiskohtadeks valiti suure reostusriskiga alad: tiheda mereliiklusega Tallinna laht, tulevane meretuulepark Liivi lahes ja potentsiaalselt ohtlik laevavrakk Narva lahes.
Uuringus loodud süsteemi oleks saanud edukalt kasutada näiteks prognoosimaks, kuhu oleks jõudnud ligi viis tonni diiselkütust 2022. aasta augustis Tallinna lahes uppunud kaatrilt Hooligan, kui lekkeoht oleks realiseerunud. Prognoosisüsteemi oleks saanud kasutada ka Narva lahes Saksa torpeedolaeva T-30 vrakilt lekkiva kütteõli võimaliku teekonna ja muutuste hindamiseks.
Uuringu esimene autor Siim Pärt sõnas, et Eesti teadlaste tööl on ka praktiline väärtus. Näiteks saab süsteemi kasutada tuuleparkide planeerimisel riskide hindamiseks. “Meie prognoosisüsteemiga saab modelleerida erinevaid reostusstsenaariume ja määrata nende mõjupiirkonnad merel ja rannikul. Teadmine, kuhu reostus liigub ja kuidas see keskkonnas muutub, aitab paremini planeerida reostuse likvideerimiseks vajalikku tehnikat ja inimressursse,“ lisas Pärt.
Prognoosisüsteemi saab kasutada ka laevavrakkide reostusohu hindamiseks, s.t välja arvutada kuhu võib vrakilt lekkiv reostus jõuda. Eesti rannikumeres on palju laevavrakke, neist suurem osa on pärit eelmise sajandi maailmasõdadest. Rohkem kui seitse aastakümmet merepõhjas roostetanud vrakkide lekkimine on üha tõenäolisem.
Läänemerd ümbritsevates riikides, ka Eestis, on juba kasutuses taolised prognoosisüsteemid, neist tuntuim on Seatrack Web. Hiljuti pandi Eesti rannikumere jaoks tööle mere mudelprognoos. See hõlmab ka hoovuseid ning lainetust, mis koos tuulega ongi peamised tegurid, mis merel triivivaid objekte ja aineid mõjutavad. Kuna kasutuses olev süsteem ei võimaldanud neid mudeleid rakendada, otsustasid tehnikaülikooli mereteadlased siduda kokku Norras arendatava merereostuse ning ujuvate objektide trajektoori prognoosisüsteemi OpenDrift ja Eesti oma meremudelid.
Uuringu põhjal võib järeldada, et loodud reostuse leviku prognoosisüsteem suudab usaldusväärselt ennustada reostuse levikut Eesti rannikumeres. Samuti on süsteem võimeline pakkuma olulist tuge tõhusamale ja täpsemale reageerimisele selles valdkonnas.
Allikas: TTÜ Meresüsteemide instituut
Fotol: triivieksperiment Tallinna lahel. Foto autor: Kaimo Vahter
