Euroopa jäätmekriisi keskmes on paberipõhised toidupakendid
Ühekordseid paberipõhiseid toidupakendeid reklaamitakse kui jätkusuutlikku alternatiivi ühekordsetele plastpakenditele. Tegelikkus on aga midagi muud. Ühekordsed paberipõhiseid toidupakendeid on kaetud õhukese plastikihiga, eesmärgiga muuta need rasva ja vett hülgavaks. Sel põhjusel on paberipõhised toidupakendeid keeruline ringlusse võtta. Nende tootmine ja kasutamine soodustab üleilmset metsade hävitamist ja suurendab tööstuslikku veetarbimist, selgub sõltumatu uurimisorganisatsioonil Profundo septembris avaldatud aruandest. Aruande tellisid Rethink Plastic Alliance, Zero Waste Europe, the Euroopa Keskkonnabüroo, Fern, ja Environmental Paper Network.
Paberipõhised pakendid on suurim ja kiiresti kasvav pakendijäätmete allikas Euroopa Liidus. 2020. aastal tekkis ELis paberipõhiseid pakendijäätmeid 32,7 miljonit tonni (41,1% pakendijäätmetest). Plastpakendid moodustasid pakendijäätmetest 19,4% ja klaaspakendid 19,1%. Aruandes tuuakse välja, et paberipõhine pakend on peamine metsade hävitamise põhjustaja nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Umbes 90% paberimassist valmistatakse puidust ja paberi tootmiseks kulub ca 35% kõigist raiutud puudest. Ainuüksi paberipõhiste pakendite jaoks raiutakse igal aastal maailmas ligi kolm miljardit puud.
Toiduainete ja jookide pakendamiseks kasutatakse aga üha enam just paberipõhiseid materjale. Toiduaine- ja joogitööstus moodustab kaks kolmandikku kogu Euroopa pakenditurust. Kogu maailmas moodustavad paberi- ja papipõhised pakendid umbes 37% toidupakenditest.
Ühekordsed paberipõhised toidupakendid on kaasa toonud mitu probleemi
Kõige rohkem impordib paberimassi ja paberit Euroopasse Brasiilia. Euroopa suurimad paberitootjad on Soome ja Rootsi. Viimase kahe aastakümne jooksul on tselluloositootmine Brasiilias kolmekordistunud ja see hõivab tänaseks 7,2 miljoni hektari suuruse ala, mis on kaks korda suurem, kui näiteks Belgia pindala. Brasiilia eukalüpti- ja männiistandused suurendavad veepuudust, nende rajamine põjustab metsatulekahjusid ja vähendab bioloogilist mitmekesisust. Paberitööstuse tõttu on bioloogiline mitmekesisus vähenenud ka Soomes ja Rootsis.
Teoreetiliselt saab paberit ja pappi ringlusse võtta umbes kaheksa korda, kuid Euroopas võetakse paberkiudu ringlusse keskmiselt 3,5 korda. Ringlusse ei saa võtta sellist paberit ja pappi, milles on rohkem kui 3-10% muid materjale. Paberist ja papist toidu- ja joogipakendite ringlussevõttu takistabki nende katmine plastikihiga ja / või töötlemine kemikaalidega pakendite vee- või rasvakindlaks muutmise eesmärgil. Seetõttu toidupakendid peamiselt kas põletatakse või ladestatakse prügilatesse. Toidu- ja joogipakendite tootmiseks ringlussevõetatavat pappi ja paberit toiduohutuse ja tehniliste nõuete tõttu ei kasutata.
Euroopa Liidus ringlussevõtuks kogutud paberist eksporditakse 12,4% (ca 4,4 miljonit tonni). Suurem osa eksporditavatest paberi- ja papijäätmetest jõuab Aasiasse (peamiselt Indiasse, Indoneesiasse ja Türki).
Paberipõhiste toidupakendite katmine plastidega ja pakendite kemikaalidega töötlemine on tõstatanud küsimusi ka tarbijaohutuse osas. Paberipõhiste pakendite tootmisel kasutatakse kemikaale, mis põhjustavad vähki ja muid terviseprobleeme. Euroopas müüdavate paberipõhiste toidupakendite ja -nõude analüüs näitas, et 42-st testitud esemest 32 olid tahtlikult töödeldud PFAS-kemikaalidega, seejuures paljud testitud pakendid olid märgistatud kui biolagunevad või kompostitavad.
PFAS tähendab per- ja polüfluoritud alküülühendeid. Neid on kokku üle 4700. Tegemist on laialdaselt kasutatavate tehiskemikaalidega, mis aja jooksul kogunevad inimorganismi ja keskkonda. Neid kemikaale nimetatakse igavesteks, sest nad püsivad keskkonnas ja organismis äärmiselt kaua. PFAS-kemikaalid võivad põhjustada näiteks maksakahjustusi, kilpnäärmehaigust, rasvumist, viljakusprobleeme ja vähktõbe.
Uuringu tulemusena jõuti järeldusele, et Euroopa Liidu õigusaktid, mis käsitlevad kemikaalide ohutust seoses toiduainetega kokkupuutuvate materjalidega, vajavad põhjalikku läbivaatamist. Samuti peab Euroopa Liit otsima lahendusi ühekordselt kasutatavate pakendite hulga vähendamiseks. Piirata tuleb komposiitpakendite laialdast kasutamist ja nendest tekkivaid jäätmeid.
Keskkonnameedia
Foto: Pexels / Andres Ayrton
