Kohtla-Nõmme endise rehvitehase jääkreostus on likvideeritud

Print Friendly, PDF & Email

Juulis käivitunud Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumi jääkreostuse likvideerimistööd on nüüdseks lõppenud. Ühtekokku eemaldati ligi 14 000 m³ tugevalt reostunud pinnast ja 100 m³ õlijääke.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektijuhi Raimo Jaaksoo sõnul kaevati reostunud pinnas välja keskmiselt kahe meetri sügavuselt kuni paekivi pinnani. „Täielikult puhastati ka kõige reostunum ala vanade maapealsete küttemahutite piirkonnas ning enam pole maapinnal poolvedelaid õlijääke. Reostuse levik on nüüd peatatud ja tulevikus on võimalik ala taas kasutusele võtta,“ lausus Jaaksoo.

Endise rehvitehase territooriumil oli uuringute järgi 7000 tonni reostunud pinnast, millest CleanEST projekti käigus oli plaanis puhastada 1200 tonni. Kui 2013. aastal tehtud uuring näitas, et objekti kõige suuremas reostuskoldes on poolvedelaid õlijääke umbes 1000 m³, siis tegelikult oli õlijäätmeid eeldatust oluliselt vähem. Selle arvelt õnnestus Jaaksoo sõnul eemaldada oluliselt rohkem reostunud pinnast.

Kohtla-Nõmme endine rehvitehas on LIFE IP CleanEST programmi esimene objekt, kus kopp jääkreostuse likvideerimiseks maasse löödi. Kohtla-Nõmme pärandreostuse juured ulatuvad eelmise sajandi 30-ndatesse, kui sellel territooriumil tegutses Briti kapitalil rajatud õlitehas ning nõukogude ajal rehvitehas. Endise põlevkiviõli eksperimentaaltehase kõrvale rajatud omaaegne moodne rehvitehas suutis Nõukogude Liidu loodeosas protekteeritud rehvidega varustada 20 000 autot aastas.

LIFE IP CleanEST on 10 aastat kestev veekogude seisundi parandamiseks ellu kutsutud projekt ning esimene nii ulatuslik ja suure mõjuga ettevõtmine Ida-ja Lääne-Virumaal. Projekt katab kokku 240 000 hektari suuruse maa-ala, hõlmates ühtekokku 574 km voolu- ja ligi 160 000 hektarit rannikuveekogusid, samuti jääkreostusobjekte, millest mõne puhul on reostus alguse saanud juba eelmise sajandi keskpaigas.

Projekti rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE-programm ja Eesti riik ning selle kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot.

Allikas ja foto: Keskkonnaministeerium

close