Kohalik omavalitsus jäätmehoolduse korraldaja rollis: kitsaskohad ja võimalused

Print Friendly, PDF & Email

Jäätmehoolduse korraldamise ning ka jäätmete sortimise ja liigiti kogumise eest vastutab kohalik omavalitsus. Eesmärk on vähendada prügilasse ladestavate jäätmete hulka ning võimaldada nende võimalikult ulatuslikku taaskasutamist. Kuidas iga omavalitsus iseseisvalt sellega toime tuleb, on lähemate aastate suurim väljakutse jäätmehoolduse valdkonnas.

Kuidas täita kõiki Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi nõudeid nõnda, et elanikud oleksid jäätmehoolduse teenusega rahul, valitseks selgus jäätmete kogumise, üleandmisvõimaluste ja veo suhtes ning omavalitsuse ega elanike eelarvet ülemäära ei koormataks. Nende lihtsaina näivate soovide taga on suur hulk tööd. On vaja rajada mõned suuremad jäätmejaamad ning neile lisaks paigaldada suur hulk pakendi- ja paberikonteinereid. Nende tühjendamiseks tuleb sõlmida lepingud tootjavastutusorganisatsioonide või jäätmematerjali kokkuostjatega. Hoolitseda tuleb siltide ja viitade eest ning koristada lund või prahti konteinerite ümbrusest. Kui kavandatakse kompostimist, tuleb rajada selleks platsid ning soetada või rentida masinad, hankida sertifikaadid ning kui töö lahti läheb, hooldada kompostiaunasid, võtta neist proove ning ka otsida valmiskompostile turustamisvõimalusi.

Jäätmed ei ole üksnes olmeprügi

Oluline on aru saada, et jäätmete all ei mõisteta üksnes tavalist olmeprügi, mida inimene oma köögis prügikasti viskab ning õuel olevasse konteinerisse viib. Käitlemist vajavad ka pakendijäätmed, puidujäätmed, koldetuhk, metallijäätmed, probleemtooted (akud, patareid, elektroonikaromu, rehvid), ehitus- ja lammutuspraht (eriti eterniit), inimeste ja loomade tervishoiul tekkivad jäätmed, ohtlikud jäätmed, loomsed ja taimsed põllumajandusjäätmed ning reoveesete. Lahenduse otsimine algab jäätmekäitluse kavandamisest, s.o jäätmekava koostamisest. Jäätmekava peab olema kohaliku omavalitsuse abimees.

Jäätmekava koostamine

Jäätmekavade koostamine muutub omavalitsuste jaoks üha keerukamaks, sest neile pannakse uusi kohustusi, mille täitmine või täitmismeetodid ei pruugi elanikele vastuvõetavad olla. Jäätmekäitluse kavandamist raskendab ka see, et eri käitlusfirmade ärihuvidest lähtuvalt võib jäätmekäitlusviisi (jäätmekütuste valmistamise, mehaanilis-bioloogilise töötlemise (MBT) või masspõletamise kiire areng, uute prügiladestusalade avamine või sulgemine) valikus järgmise 5–10 aasta jooksul ette tulla ootamatuid muudatusi.

Eri liiki jäätmete kogumise, äraveo ja edasise käitlemise korraldamiseks koostatav jäätmekava peab andma ülevaate oodatavatest arengutest omavalitsuse territooriumil: milliseid ja kui palju jäätmeid tekib, kuidas neid kogutakse ning kuhu nad viiakse. Euroopa Liidus, sh Eestis on vastu võetud otsuseid, mis nõuavad taaskasutamise tõhustamist. See tähendab, et prügilakeskne jäätmekäitlus on minevik. Kõiki jäätmeid ühte moodi koguda ja käidelda enam ei saa. Olenemata sellest, kas Eestisse rajatakse jäätmepõletustehas ja/või hakatakse jäätmeid mehaanilis-bioloogiliselt töötlema, peavad omavalitsused hakkama nõudma biolagunevate jäätmete liigiti kogumist. Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi neid tulevikus enam prügilasse ladestada. Juba 2010. aasta 16. juulist alates tohtis prügilasse viidavate jäätmete hulgas olla vaid 45 massiprotsenti orgaanilist ainet, pärast 2013. aasta 16. juulit on see protsent vaid 30 ning 2020. aasta 16. juulist peale 20. Olmejäätmete massist on aga orgaanilist materjali 60 kuni 80 protsenti. Biolagunevate jäätmete kompostimine on ka ainus jäätmekäitlusviis, mida on võimalik korraldada kohapeal. Paljud muudki liiki jäätmed ei sobi enam prügilasse – nende minimaalne taaskasutusmäär on juba kindlaks määratud. Jäätmekäitlus muutub üha keerukamaks ja kallimaks.

Koostöö omavalitsuste vahel

Keskmise suurusega ja väikeste Eesti omavalitsuste jaoks on ainuvõimalik lahendus ulatuslik koostöö jäätmehoolduse korraldamisel.

Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus

Hea näide on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, mis hõlmab 28 omavalitsust. See mittetulundusühing vastutab kõigi nende omavalitsuse jäätmekäitlusse puutuvate ülesannete (peale seaduses nõutud järelevalve, mida delegeerida ei saa) täitmise eest. Kasvanud on otsuste tegemiseks vajalik pädevus, nii et MTÜ jäätmespetsialist on võimeline omavalitsuste juhtorganeile vajalikku teavet andma ning aitama otsuseid langetada jäätmekavade, jäätmehoolduseeskirjade, rajatiste paiknemise, korraldatud veo konkursside jms kohta. Ühistöö lisab enesekindlust suhtlemisel vedajate, taaskasutusorganisatsioonide, jäätmekäitlusrajatiste valdajate ja riigiasutustega. Koostööd tehakse ka MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskusega. Otsuse, kas asuda uusi ülesandeid lahendama omaette või koostöös, peavad omavalitsused langetama ise. Jäätmekäitlust on võimalik kombineerida muude keskkonna- või eluvaldkondadega, nt veevarustuse ning kanalisatsiooni ja/või põllumajandustootmisega.

Võrumaa omavalitsuste koostööprojekt

Hea näide püüdest koostööd teha on 2009. a. septembril alanud ja 2010. a. lõpus valminud projekt, milles kõik kolmteist Võrumaa omavalitsust koostasid aastateks 2010–2014 ühise jäätmekava.

Kava, mille kõik volikogud ka kinnitasid, koostamist finantseeris Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemi kaudu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Osalesid Võrumaa Omavalitsuste Liit, kõik Võrumaa kohalikud omavalitsused ja Advisio OÜ, nõustas Eesti Maaülikool. Tänu omavalitsusliidu tegevjuhile Mirjam Salvetile, kes vahendas osapoolte vahel teavet ning suutis ärgitada enamikku omavalitsusi koos mõtlema ja probleemide üle arutlema, kulges jäätmekava koostamine eriliste tõrgeteta.

Tavaliselt tikub nii olema, et omavalitsustel tekivad küll ühesugused probleemid, ent lahendusi otsitakse omaette ning ei tunta huvi selle vastu, mida naaber ette võtab. Jäätmekava koostamise töögrupp kohtus omavalitsuste jäätmevaldkonnas tegelevate asjatundjatega kolm korda, arutas läbi valdades nähtu ja kuuldu ning võttis kokku konsultantide poolt ettevalmistatud materjalid. Lähtematerjal koguti omavalitsuste kaupa – kõik kolmteist omavalitsust sõideti läbi, tutvuti jäätmehoolduse korraldusega ning vaadati üle olulisemad rajatised. Maakonnas on neli jäätmejaama. Kogumispunktide või veoringide abil kogutakse ohtlikke jäätmeid ning rajatud on esimene kompostimisväljak. Vastseliina vallas kompostitakse haljastujäätmeid ning kavas on koos nendega kompostida ka reoveesetet. Lasva ja Mõniste vallas on aia- ja pargiprahi kompostimisel püütud koostööd teha kohalike talupidajatega, kes kasutavad komposti väetiseks. Hea näide elanike endi initsiatiivist jäätmete kogumisel leiti Rõuge vallast, kus Püssa küla elanikud ehitasid omavalitsuse ja KIK-i toel mitme majapidamise peale jäätmekuuri. Rahval on mugav sinna viia olme- ja ohtlikke jäätmeid ja pakendeid ning jäätmefirmal on hõlpus neid sealt ära vedada.

Võrumaa senine ladestamispõhine jäätmekäitlussüsteem enam ei toimi ning tuleb hakata uut looma. Olukorda raskendab Kagu-Eesti regionaalprügila ja jäätmekäitluskeskuse rajamise nurjumine, mistõttu jäätmed tuleb vedada Jõgevamaale Torma prügilasse (lähim nn. europrügila, ca 140 km Võrust). Kõikjal kurdeti rahapuuduse üle.

Jäätmekäitluse rahastamine

Jäätmekäitluse rahastamise analüüsimisel selgus, et omavalitsused finantseerivad ühesuguseid ülesandeid eri mahus. Keskmiselt kulutati ühe elaniku kohta 3,77 eurot aastas (tabel 1), selle raha eest koguti ohtlikke jäätmeid, pakendeid ja vanapaberit. Omavalitsustes, millel oli jäätmejaam, võisid kulutused olla suuremad (kuni 6,71 €/el), ent elanikud said jäätmeist mugavamini lahti. Võru linnas, kus asustustihedus on suurem kui maaomavalitsustes, olid jäätmejaama kulutused ühe elaniku kohta väiksemad (2,68 €/el).

 JÄÄTMEHOOLDUSE PÜSIKULU VÕRUMAA OMAVALITSUSTES 2009.
AASTAL
* seisuga 01.01.2010 ** omavalitsuses on jäätmejaam *** jäätmeid tohib viia mõne muu valla jäätmejaama

Tabeli koostamiseks saadi jäätmekäitluskulud omavalitsuste eelarvetest ning jagati need elanike arvuga. Tabeli 1 summade võrdlemine ei toeta väidet, et jäätmejaama ülalpidamine on ilmtingimata kallim kui jäätmejaamata hakkama saamine. Mõnes vallas, kus jäätmejaama ei ole (Varstu, Misso ja Haanja) on kulutused palju suuremad kui nt jäätmejaamaga Antslas. Kui jaama teeninduspiirkonda laiendada, on võimalik selle pidamiskulusid omavalitsuste vahel jagada. Elanikele oleks kõige mugavam muidugi see, kui nad tohiksid oma jäätmeid viia mis tahes Võrumaa jäätmejaama, see eeldaks aga jäätmejaamade ühist haldamist.

Omavalitsuse kulutusi jäätmekäitlusele tasub võrrelda elanike omadega. Korraldatud jäätmeveol maksis 140-liitrise konteineri tühjendamine Antsla linnas, Vana-Antslas ja Kobela alevikus 2011. a jaanuaris 4,08 eurot. Kui neljaliikmelise perekonna prügi veetakse ära kaks korda kuus, tasub iga elanik sortimata jäätmete veoks 24,48 eurot, vald aga kulutab sorditud jäätmete veoks 3,9 eurot aastas.

Võru Linnavolikogus arutati jaanuarikuu istungil jäätmeveo kallinemist, mis kaasneb Umbsaare ümberlaadimisjaama kasutuselevõtmisega. Eelnõu kohaselt hakkaks 140-liitrise konteineri tühjenduskord maksma 1,70 eurot ning neljaliikmeline pere kulutaks inimese kohta 10,2 eurot aastas, Võru linna kulu (1,70 €/el) tuleks aga maakonna väikseim. Praegu kulutab üks elanik prügiveole märksa enam kui omavalitsus ühe elaniku kohta. Elanike kulutused prügiveole ei tulene omavalitsuse kokkuhoiupüüdest, vaid hoopis vastupidi – kui omavalitsus suurendab vastu võetavate sorditud jäätmete nimekirja ja tihendab kogumispunktide hulka, siis viiakse üha vähem olmejäätmeid prügilasse. Paraku on rahaallikad erinevad – ühel juhul on see omavalitsuse eelarve, teisel inimese rahakott.

Saastetasupõhine rahastamissüsteem

Omavalitsuste endi hinnangul on peamine probleem riigis kehtiv jäätmehoolduse saastetasupõhine rahastamissüsteem. See süsteem ei täida enam kaugeltki oma eesmärki, sest on vastuolus jäätmehoolduse üldise eesmärgiga – vähendada nii tekkivate kui ka ladestatavate jäätmete kogust. Mida rohkem ladestatakse prügilasse jäätmeid, seda suurem on ju saastetasudest saadav tulu.

Ümberlaadimisjaamad

Võrumaa suurim jäätmekäitlusrajatis – KIK-i rahalisel toel Umbsaarde rajatav ümberlaadimisjaam (0,57 miljonit eurot maksev projekt) võib saada koostöö mootoriks, ent osutuda ka ühistegevust pärssivaks objektiks. Ümberlaadimisjaamas laaditakse jäätmed suurtesse konteineritesse, et vedu Torma prügilasse odavam oleks. Kõik omavalitsused aga ei pea vajalikuks vedada korraldatud veoga kogutud jäätmeid ümberlaadimisjaama. Ka jäätmekava konsultandid ei pea pelgalt ümberlaadimiseks kasutatavat jaama otstarbekaks, sest jäätmete hulgas on rohkesti materjali, mida ei ole mõistlik maakonnast välja viia – õigem on nad ise ära kasutada. Puidujäätmeist saab toota energiat, ehitus- ja lammutusprahti kasutada täitematerjalina ning biolagunevaid jäätmeid kompostida. Umbsaare ümberlaadimisjaama oleks otstarbekas rajada sortimisliin ja kompostimisväljak.

Korraldatud veo hanget ei pea tegema seal, kus inimesi on vähe

Kohalik elanik on huvitatud sellest, et korraldatud jäätmevedu toimiks. Probleem on aga selles, et seadus ei kohusta korraldatud veo hanget tegema seal, kus inimesi on vähe. Siis on vedu igaühe enda teha. Paraku ei pruugi prügiauto üldse kohale sõita või nõuab selle eest ülisuurt tasu. Seadus justkui kaitseks ääremaade vaesemaid elanikke liigse kohustuse eest, ent tagajärg on omal käel sõlmitav kallis leping.

Seal, kus prügifirma keeldub üldse vedamast, ei ole elanikel ühtki legaalset viisi prügist lahti saamiseks. Lahendus võiks olla selline, et korraldatud veo konkurss tehakse ühishankena kogu maakonna, mitte maakonna tiheasustusalade kaupa. Mitmel pool jõuti arutlustel järeldusele, et korraldatud jäätmeveole tõsiselt võetavat alternatiivi polegi ning see peaks toimuma kõigis omavalitsustes, olenemata suurusest ja asustustihedusest. Elanikke huvitab ka see, kuidas saada lahti paberist ja papist, pakenditest, vanadest riietest, ohtlikest jäätmetest, mööblist, elektroonikaromust, vanarehvidest jms. Selle suhtes omavalitsuse ja elanike probleemid ühtivad, sest korraldatud jäätmevedu ei saa vaadelda prügi pelga äraveona. Jäätmehooldus tuleb lahendada tervikuna ning peale korraldatud jäätmeveo võib selle raames hoolitseda ka muude jäätmete äraveo eest.

Milline on parim lahendus?

Kui arvestada kohustusi, millega täitmisega peavad omavalitsused hakkama saama, tundub koostöö olevat parim lahendus. Miks ei võiks jäätmekäitlust korraldada kogu Võrumaal ühiselt või isegi koos Põlvamaaga? Seda võiks teha mittetulunduslikus vormis, et jäätmehooldus ei muutuks puhtalt äriks. Mõeldav on luua ühiselt hallatav ja hooldatav jäätmejaamavõrk ning korraldada ühiseid veokonkursse, hankeid ja eriliigiliste jäätmete veoringe. Hõlmata on vaja ka hajaasustusalad ja ääremaa. Biolagunevaid jäätmeid on võimalik käidelda kohapeal (ka koos reoveesettega), puidujäätmeist saab toota energiat ning püsijäätmeid kasutada täitematerjalina. Kui võimalikult suurt osa jäätmeist käidelda kohapeal, ei ole prügilasse vaja peaaegu midagi saata. Kõige selle organiseerimiseks on vaja omavalitsuste ühisasutust, mille loomise initsiatiiv peab tulema neilt endilt.

Artikli koostajate hinnangul on vaja jõuda selleni, et kõik omavalitsused mõistaksid teema olulisust ning loobuksid ise pusimise soovist ning mõtleksid ühislahenduste otsimisele. Ehkki üks aktiivne omavalitsus suudab saavutada palju, peaks püüdlema selle poole, et tugevam ja suurem omavalitsus aitab väiksemat. Siis kõlaks ühine hääl jäätmekäitlejatega lepinguid sõlmides enesekindlamalt ning lepingutingimused saaksid soodsamad, kui omavalitsused suudaksid saavutada omaette talitades.

Artikli autorid on RAIDO ROOP, Advisio OÜ ja MAIT KRIIPSALU, Eesti Maaülikool

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 2/2011, lk 20–23

Foto: Emmet / Pexels

close