Pirita tee haisuprobleemi püütakse lahendada

Print Friendly, PDF & Email

Keskkonnaministeeriumis tutvustati 29. märtsil  Pirita tee haisuprobleemi välja selgitamiseks läbi viidud kahte uuringut. Pirita tee haisuprobleemi on mitmeti uuritud ja hinnatud ning üldine järeldus on, et hais tekib rannalähedases vees kasvavatest vetikatest, kui need oma kasvuperioodi lõpus lagunevad.

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased tegid kindlaks, et Pirita teega piirnevas rannikuvees kasvab 87,8 hektari suurusel alal umbes 706 tonni vetikaid. Soodsatel tingimustel on vetikad võimelised end taastootma samas mahus 7–14 päeva jooksul. Seega kui kasvõi mingi osa vetikatest oleks võimalik veest välja võtta, kasvaks nad peagi tagasi.

„Merel on mere lõhn, ütlevad inimesed, kes on mereäärse eluga harjunud. Samas pole see intensiivne haisupahmakas, mis suviti nii turistidele kui kohalikele elanikele ninna kargab, kõikidele just meelepärane,“ ütles Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner. Pirita tee ääres leviv ebameeldiv hais on aastaid kestnud probleem, millele kiiret ja tulemuslikku lahendust pole. „Samas pole seda kunagi varem veel nii põhjalikult uuritud kui praegu, mis annab lootust haisu põhjustajate välja selgitamiseks ning likvideerimiseks.“

Vetikate intensiivsest kasvu, lagunemist ning terava haisu teket soodustavad omakorda mitmed varasemalt tehtud vead, näiteks nõukogude ajal pikki aastaid kestnud reovee ja muude ohtlike ainete merre juhtimine. Samuti ka Pirita tee kaldakindlustus ja muudetud rannajoon, mis ei lase lahes oleval veel looduslikult ringelda ega rannalähedases vees olevaid vetikaid kaldale kuivama uhtuda. Veel toob Reisner välja sademevee torud ja kraavid, mis kannavad merre nii üleliigse vihmavee, aga sellega koos ka nii prügi kui saasteaineid.

Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlased leidsid vaatluste käigus rannast selgeid reostuse jälgi, mis kinnitavad, et endiselt satub teadmata päritolu allikatest merevette saasteained, mis ainult soodustavad vetikate kasvu. Samuti proovisid teadlased mitmeid võtteid vetikatest lahtisaamiseks. Kõige mõjusamaks osutus tavapärane vetikakoristus rannast, mis aitas lagunema hakkavad vetikad enne haisu tekkimist kõrvaldada.

Vetikakoristusega Pirita tee äärsest rannast alustatakse suvel. Möödunud suvel paigaldas Keskkonnauuringute Keskus Pirita tee äärde mitu e-nina, mille abil saab mõõta, kas ja kuidas vetikakoristus mõjutab õhus levivat haisutaset. Samuti on plaanis üle kontrollida kõik  juba teadaolevad ja arvatavad saasteallikad, mille kaudu võib randa reostust sattuda.

Tallinna Tehnikaülikoolis läbiviidud uuringuga saab tutvuda siin ja Tartu Ülikooli uuringuga siin

Allikas: Keskkonnaministeerium

Foto:Foto: Aleksandr Abrosimov /Wikimedia Commons

close