Jägala jõel taastatakse hüdroelektrijaama

Print Friendly, PDF & Email

Praegu käib maailmas 150 000 hüdroelektrijaama (HEJ) ehitus, neist tuleb Euroopasse 15 000 ja Eestisse 30. Üks Eestisse ehitatavatest jaamadest on Jägala hüdroelektrijaam. Samanimelise jõe kaldale ehitatava jaama üsna ammusest sünni- ja uuest saamisloost rääkisid OÜ Jägala Energy omanikud Märt Kiisel ja Horret Verrev.

Puupapivabrik ja pioneerilaager

Praegu taastatava Jägala veejõujaama loomine on seotud palju aastaid tagasi aktiivse tegijana Tallinnas tuntuks saanud Emil Fahlega. Saksamaalt Westfalenist pärit 24-aastane nooruk tuli 1895. aastal siia tööd ja õnne otsima. Hakkaja mehena tõusis ta karjääriredelil kiiresti üha kõrgemale ja 1899. aastal sai endisest jooksupoisist pankrotilävele jõudnud Tallinna tselluloosivabriku üldjuht ning ettevõtte üks omanik.

Kui mereühendus Soomega katkes 1916. aastal sõjategevuse tõttu, hakkas Emil Fahle ellu viima oma ammust ideed – Jägalasse uute seadmetega varustatud puupapivabrikut ehitama. Puupapivabrikule voolu andev, Jägala joast 300 meetrit allavoolu paiknev elektrijaam hakkas tööle 1917. aastal. Umbes 1200 kW võimsusega jaamas töötas kolm turbiini. 1928. aastal vahetati jõujaama hüdroagregaadid moodsamate vastu ja need töötasid kuni 1968. aastani. Siis sulges okupatsioonivõim mitu sõjamöllus terveks jäänud veejõujaama, sh Jägala, Keila-Joa, Põltsamaa ja Saesaare, sest elektri tootmisel sai esmatähtsaks põlevkivi.

Jägala veejõujaama uuestisünd

Märt Kiisel sattus oma partneritega Jägala jaama peale juhuslikult. Nimelt soovisid nad saada kohalikust omavalitsusest andmeid Jägala jõel asuva Vene vägede purustatud Linnamäe veejõujaama omanike leidmiseks. Saadud telefoninumber osutus aga hoopis Jägala jõujaama omaniku omaks. Lähem tutvus Jägala jaamaga kinnitas, et jõuhoone päästis ajahamba hävitustööst looduskaunis asukoht. Sinna tehti pioneerilaager. Jõujaama masinasaalist olid ära viidud nii turbiinid kui ka generaatorid (ilmselt vanarauaks). Ruumide ümberehitamisel lammutati mõned seinad, tehti uusi ukseavasid, ehitati elutoad, pesuruumid ja fotolabor. Vanu fotosid vaadates selgub, et millegipärast vähendati ka masinasaali korruste arvu. Kõigele vaatamata jättis veejõujaama kompleks meeldiva mulje. Pärast paar kuud kestnud läbirääkimisi Jägala HEJ hoone peremehega jõuti ostu-müügitehinguni. Uueks omanikuks sai Jägala Energy OÜ.

Jägala hüdroelektrijaam
Taastatava Jägala hüdroelektrijaama hoone. Foto: Harri Treial.

Omaniku vahetuse ajal oli masinasaalil katus peal, läbi kahe korruse viis metallist keerdtrepp, mille kõrval oli klaasplokkidest kaarjas välissein, põrandad olid kaetud siledate paeplaatidega ning hoone vajas vaid vähest kõpitsemist. Mõne kuu pärast tabas objekti aga tõeline rüüstamislaine. Kõik kättesaadav viidi minema, isegi teede äärekivid rändasid kuskile naabrusesse.

Jõujaama loodetud kiire taastamine lükkus mitmel põhjusel edasi: pangast polnud kerge saada pikaajalist laenu ja omafinantseerimine vähenes mitme ebasobiva põhjuse kokkulangemise tõttu. Nii jäädigi paremaid aegu ootama. Esialgu oli kohalike elanike hulgas ka Jägala jõujaama taastamise vastaseid. Asjalikud arutelud olid siiski tulemuslikud ja kohapealne vastuseis vaibus. Tulevikus kavatsetakse koos kohaliku aiandusühistuga jõujaamast ülesvoolu jääva paisjärve äärde rajada ujumiskoht ja korda teha kuivendussüsteem, et suuremate sademete korral ja kevaditi pärast lume sulamist elanike krundid liigniiskeks ei muutuks. Kunagi rajatud drenaaž on kas purunenud, pinnast täis või kinni kasvanud. Jägalasse on kavas rajada ka õppeklass, kus õpilased saaksid tutvuda füüsika põhialustega ning vaadata, kuidas saab elektrit toota loodust kahjustamata ja elukeskkonda võimalikult vähe häirides.

Kas Jägala juga jääb kuivaks?

Suurvee ajal langeb joast vett alla kuni 120 m³/s. Kui kavandatav Jägala hüdroelektrijaam töötab täisvõimsusel, kulub seal vett ca 10 m³/s ehk umbes 10% vooluhulgast, järelikult suurvee ajal ta juga kuigivõrd ei mõjuta. Suveperioodil (1. maist 1. septembrini), kui vooluhulk on alla 15 m³/s, peab firma kella 12 ja 20 vahel laskma kogu vee Jägala joale voolata, nii et turismihooajal säiliks nauditav vaade. Praegune Jägala Energy OÜ vee-erikasutusluba kehtib 2010. aasta juulini. Loas on kirjas mitu nõuet, mille täitmisega tagatakse looduse säilimine endisel kujul. Seoses uue vee-erikasutusloa taotlemisega on algatatud ka täiendav keskkonnamõju hindamine, mis loodetakse lõpetada käesoleva aasta jooksul.

Uus Jägala hüdroelektrijaam

Horret Verrevi sõnul on kogu taastamistöö kestel püütud igal sammul järgida omaaegset ehituskvaliteeti, mille 1928. aastal tehtud betoonitööde headust on imetlenud nii Eesti kui ka välismaa asjatundjad. Tollased konstruktsioonid näevad praegu välja nii värsked nagu nad oleksid valatud mitte rohkem kui kolm aastat tagasi. Tänu turbiinivundamentide suurele tugevusvarule pole kolmveerand sajandit suutnud neid kahjustada.

Jõujaama derivatsioonikanali meetripaksused seinad on tehtud paekivist. Kuigi müürid on olnud ajahamba räsida ning loodusjõudude meelevallas üle poole sajandi, vajasid nad vaid mõnes kohas parandamist ning kanali põhja tuli hõõrdeteguri vähendamiseks veidi siluda.

Jägala hüdroelektrijaam
Hüdroagregaadid masinasaalis. Foto: Harri Treial

Turbiinide ja nende juurde kuuluvate generaatorite, s.o hüdroagregaatide valimine võttis aega. Kümnest pakkujast jäid esialgu sõelale üks firma Tšehhist, Soomest ja Venemaalt ning kolm Austriast. Valik langes Austria firmale Global Hydro Energy, kes valmistab jõuseadmed ise, nende osad tellib aga oma ala parimatest tehastest. Firma pikaajaline kogemus hüdroenergeetika valdkonnas peaks tagama nende tõhusa ja riketeta töötamise ka Jägalas.

Hüdroelektrijaama võimsus on arvutusvooluhulga 10 m³/s korral 1500 kW. Seejuures ollakse teadlikud, et kevadsuurvesi püsib Eestis keskmiselt ainult 30–45 päeva, et sellele võib sügisel lisanduda vaid 10–20 suure vooluhulgaga päeva ning et turbiinid saavad täisvõimsusel töötada vaid 20% aastast.

Jägala HEJ-s hakkab automaatjuhtimisel elektrienergiat tootma kolm turbiini, kaks neist võimsusega 800 kW ja üks 400 kW-ne. Suurvee ajal võivad töötada kõik kolm, vooluhulga vähenedes seiskub algul üks, siis teine ning veevaesel ajal jääb tööle vaid väike turbiin. Kui endises Jägala jõujaamas juhiti vesi turbiinidesse mööda metallist toitetorusid, siis nüüd paigaldatud kaks 1,6-meetrise ja üks 1,2-meetrise läbimõõduga toru on tehtud väga väikese hõõrdetakistusega klaasplastist.

Tänapäevatehnikat iseloomustades ütles Horret Verrev, et hüdroagregaatide tööd hakkab täielikult reguleerima automaatika, seda isegi siis, kui veetase alaneb millimeetri võrra. Jägala jaama jõuseadmed võimaldavad hoida paisjärve veetaset ühe sentimeetri täpsusega.

Jägala HEJ taastamise alguseks loetakse 2005. aastat, kui esimesed töölised tulid sügisel päästemeeskonnana peahoone lagunevat katust parandama. Jaama loodetakse prooviks käivitada juba enne jõule, ametlik töölepanek ja pidulik lindilõikamine jääb aga uue aasta algusesse. Jaama taastamistööde maksumuseks esialgu arvestatud 35 miljonist kroonist on jäänud vaid ilus mälestus. Hinnad tõusid kiiresti ning ehitamise üldsumma kardetakse tõusvat üle 40 miljoni. Finantsabi saadi Nordea pangalt.

Artikli autor on HARRI TREIAL

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 6/2008 lk 28–30

close