Fütoplankton aitab hinnata veekogude seisundit

Print Friendly, PDF & Email

19. veebruaril kaitses Eesti Maaülikooli doktorant Kairi Maileht filosoofiadoktori väitekirja teemal “Fütoplankton järvede seisundi indikaatorina. Phytoplankton as ecological quality indicator of lakes”.  Töös uuriti tegureid, mis mõjutavad fütoplanktoni dominantliikide levikut Euroopa järvedes, analüüsiti fütoplanktoni parameetrite sobivust ja tugevust hindamaks järvede ökoloogilist seisundit ning testiti eutrofeerumist iseloomustavaid fütoplanktoni näitajaid.

Üleeuroopalistel andmetel põhinev kanooniline korrespondentsanalüüs näitas, et kõige enam mõjutavad fütoplanktoni dominantliikide esinemist vee värvus, üldaluselisus ja üldfosfori sisaldus vees. “Kold- ja neelvetikad domineerivad peamiselt pruuni- ja pehmeveelistes Põhja-Euroopa järvedes, samas kui sini- ja vaguviburvetikaid leiab ennekõike Lõuna-Euroopast,” kirjeldas Maileht.

Uurimuse käigus töötati välja kindel proovivõtu protokoll, mille jooksul jõuti järeldusele, et üks avavee proov järves on tavaliselt hinnangu andmiseks piisav. Ühtlasi pakub Maileht töös välja kolm surveteguritest oluliselt sõltuvat indeksit, mida võiks kasutada veekogude seisundi hindamisel. “Need on klorofüll a, fütoplanktoni troofsusindeks ja sinivetikate biomass,” täpsustas ta.

Tulevikus on oluline uurida järvede ökoloogilise seisundi hinnangute ajalist varieeruvust ja ulatust, mis võib muutuda järvede füüsikalis-keemiliste ja ökoloogiliste näitajate muutumise tõttu.

Doktoritöö juhendajad on prof. Emeritus Ingmar Ott ja juhtivteadur Peeter Nõges ning oponent prof. Brigitte Nixdorf (Brandenburg University of Technology, Saksamaa).

Dissertatsiooniga Fütoplankton järvede seisundi indikaatorina. Phytoplankton as ecological quality indicator of lakes” saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Allikas: Eesti Maaülikool

Foto: Keskkonnameedia

close