Rohelise kokkuleppe saavutamiseks vastu võetud ettepanekute pakett toob kaasa muudatusi seadustes

Print Friendly, PDF & Email

Euroopa Komisjon võttis 14. juulil vastu ettepanekute paketi, mille eesmärk on muuta ELi kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat selliselt, et 2030. aastaks oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Heite selline vähendamine järgmise kümnendi jooksul on ülioluline selleks, et Euroopast saaks 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu ning et Euroopa roheline kokkulepe saaks tegelikkuseks. 

Vastu võetud ettepanekute pakett toob kaasa mitemeid muudatusi seadustes.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem

ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) määratakse CO2 hind ja alandatakse igal aastal teatavate majandussektorite heitkoguste piirmäära. Tänu sellele on viimase 16 aastaga vähendatud elektritootmise ja suure energiakasutusega tööstusharude heidet 42,8%.

Komisjon tegi ettepaneku langetada üldist heitkoguste piirmäära veelgi ja kiirendada selle iga-aastast vähendamist. Samuti tegi komisjon ettepaneku kaotada järk-järgult lennundusele tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud ja kooskõlastada ELi poliitika rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemiga (CORSIA) ning lisada laevanduse heitkogused esimest korda ELi HKSi. Selleks et saavutada heite vähenemine maanteetranspordis ja hoonesektoris, luuakse maanteetranspordi kütuste ja hoonete kütteainete jaotuse jaoks uus eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem.

Liikmesriigid peaksid kasutama kogu oma heitkogustega kauplemisest saadud tulu kliima- ja energiaprojektidele. Kindlaksmääratud osa maanteetranspordi ja hoonete jaoks loodava uue süsteemi tuludest peaks minema haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele avalduva võimaliku sotsiaalse mõjuga tegelemiseks.

Jõupingutuste jagamise määrusega kehtestatakse igale liikmesriigile kõrgemad heite vähendamise eesmärgid seoses hoonete, maanteetranspordi ja riigisisese meretranspordi, põllumajanduse, jäätmete ja väiketööstusega. Nende puhul arvestatakse iga liikmesriigi lähtepositsiooni ja suutlikkust.

ELi metsastrateegia 

Liikmesriikidel on ka ühine vastutus eemaldada CO2 atmosfäärist. Maakasutust, metsandust ja põllumajandust käsitlevas määruses sätestatakse 2030. aastaks ELi üldine CO2 sidumise eesmärk, mis tuleb saavutada looduslike sidujate abil ning mis vastab 310 miljonile tonnile CO2 heitele. Riiklikud eesmärgid kohustavad liikmesriike hoolitsema oma süsinikusidujate eest ja neid laiendama, et saavutada kõnealune ELi eesmärk. EL peaks seadma eesmärgiks saavutada 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsuse. ELi metsastrateegia eesmärk on parandada ELi metsade kvaliteeti, kvantiteeti ja vastupanuvõimet. Sellega toetatakse metsamajandajaid ja metsapõhist biomajandust ning hoitakse samal ajal metsa ülestöötamine ja biomassi kasutamine kestlikul tasemel ja säilitatakse elurikkust. Samuti esitatakse selles kava kolme miljardi puu istutamiseks Euroopas aastaks 2030.

Puitbiomassi kasutamise kriteeriume karmistatakse

Energia tootmine ja kasutamine tekitab 75% ELi heitkogustest, seega on äärmiselt oluline kiirendada üleminekut rohelisemale energiasüsteemile. Taastuvenergia direktiivis seatakse kõrgem eesmärk toota 2030. aastaks 40% meie energiast taastuvatest energiaallikatest. Kõik liikmesriigid annavad oma panuse selle eesmärgi saavutamisse ning konkreetsed eesmärgid pakutakse välja taastuvenergia kasutamiseks transpordis, kütte- ja jahutussüsteemides, hoonetes ja tööstuses. Selleks et täita nii ELi kliima- kui keskkonnaeesmärke, karmistatakse bioenergia kasutamise suhtes kohaldatavaid säästlikkuskriteeriume. Liikmesriikidel tuleb kõik bioenergia toetuskavad töötada välja selliselt, et järgitakse puitbiomassi astmelise kasutuse põhimõtet.

Kõrgem siduv iga-aastane energiatarbimise vähendamise eesmärk 

Üldise energiatarbimise ja heite vähendamiseks ning energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks kehtestatakse energiatõhususe direktiiviga kõrgem siduv iga-aastane energiatarbimise vähendamise eesmärk ELi tasandil. Sellest juhindutakse riiklike panuste kindlaksmääramisel ja sellega peaaegu kahekordistatakse liikmesriikide iga-aastast energiasäästukohustust. Avalik sektor peab igal aastal renoveerima 3% oma hoonetest, et juhtida renoveerimislainet, luua töökohti ning vähendada energiakasutust ja maksumaksjate kantavaid kulusid.

Uued sõiduautod ja kaubikud peavad olema 2035. aastaks heitevabad

Maanteetranspordi suurenevate heitkoguste vähendamiseks on vaja eri meetmeid, mis täiendaksid heitkogustega kauplemist. Sõiduautode ja kaubikute rangemad CO2 heite normid kiirendavad üleminekut heitevabale liikuvusele. Nendeganõutakse, et uute autode keskmine heide väheneks 2030. aastaks 55% ja 2035. aastaks 100% (võrreldes 2021. aasta tasemega). Selle tulemusena on kõik alates 2035. aastast registreeritavad uued autod heiteta. Alternatiivkütuste taristut käsitleva läbivaadatud määruse kohaselt peavad liikmesriigid suurendama laadimisvõimalusi vastavalt heiteta autode müügile ning paigaldama suurtele maanteedele korrapäraste vahemaade järel laadimis- ja tankimispunktid: iga 60 kilomeetri järel elektrisõidukite laadimiseks ja iga 150 kilomeetri järel vesiniku tankimiseks.

Nõuded lennunduses ja laevanduses

Lennuki- ja laevakütused põhjustavad märkimisväärset saastet ning ka nende puhul on vaja sihipäraseid meetmeid heitkogustega kauplemise täiendamiseks. Alternatiivkütuste taristu määruses nõutakse, et õhusõidukitel ja laevadel oleks suuremates sadamates ja lennujaamades juurdepääs puhtale elektrile. Algatus „ReFuelEU Aviation“ kohustab kütusetarnijaid segama ELi lennujaamades pardale võetava reaktiivkütuse hulka üha rohkem säästvaid lennukikütuseid, sealhulgas sünteetilisi vähese CO2 heitega kütusteid. Samamoodi stimuleeritakse algatusega „FuelEU Maritime“ säästvate laevakütuste ja heiteta tehnoloogia kasutuselevõttu, kehtestades Euroopa sadamaid külastavates laevades kasutatava energia kasvuhoonegaaside sisalduse piirmäära.

Fossiilkütuste kasutamist soodustanud  maksustamist muudetakse 

Energiatoodete maksustamise süsteem peab kaitsma ja täiustama ühtset turgu ning toetama rohepööret, kehtestades õiged stiimulid. Energia maksustamise direktiivi läbivaatamise raames tehakse ettepanek viia energiatoodete maksustamine kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga, edendades puhtaid tehnoloogiaid ning kaotades aegunud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad, mis praegu soodustavad fossiilkütuste kasutamist. Uute eeskirjade eesmärk on vähendada energiaga seotud maksukonkurentsi kahjustavat mõju ning aidata kindlustada liikmesriikidele tulu keskkonnamaksudest, mis on majanduskasvu seisukohast vähem kahjulikud kui tööjõumaksud.

Teatavatele imporditavatele toodetele kehtestatakse CO2 hind

Uue piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga kehtestatakse CO2 hind teatavate toodete impordi suhtes. Sellega tagatakse, et heite vähendamine Euroopas aitab kaasa üleilmsele heitevähenemisele, selle asemel et Euroopa roheline kokkulepe hoogustaks CO2 heidet tekitavat tootmist väljaspool Euroopat. Samuti on selle eesmärk julgustada väljaspool ELi tegutsevaid tööstusettevõtjaid ja meie rahvusvahelisi partnereid liikuma samas suunas.

Kliimameetmete sotsiaalfond

ELi roheline kokkulepe võib avaldada lühiajalises perspektiivis lisasurvet haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. 14 juulil esitatud paketi meetmed on kujundatud selliselt, et kliimamuutustega võitlemise ja nendega kohanemise kulud jaotuksid õiglaselt.

CO2 heite hinnastamise tulusid saab reinvesteerida, et hoogustada innovatsiooni, majanduskasvu ja investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse. Tehakse ettepanek luua uus kliimameetmete sotsiaalfond, et pakkuda liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust. Selle eesmärk on aidata kodanikel rahastada investeeringuid energiatõhususse, uutesse kütte- ja jahutussüsteemidesse ning puhtamasse transporti. Kliimameetmete sotsiaalfondi rahastataks ELi eelarvest summas, mis on võrdne 25%-ga tulust, mis saadakse eeldatavalt hoonete kütmiseks kasutatavaid kütteaineid ja maanteetranspordikütuseid hõlmavast heitkogustega kauplemisest. Mitmeaastase finantsraamistiku sihipärase muudatuse alusel eraldatakse selle kaudu liikmesriikidele 2025.–2032. aastaks 72,2 miljardit eurot. Ettepanekuga kasutada samaväärset liikmesriikide poolset rahastust suunataks sotsiaalselt õiglasse üleminekusse 144,4 miljardit eurot.

Keskkonnameedia

Foto: HoliHo / Pexels

close