Eesti kiitis heaks Euroopa maastikukonventsiooni

Print Friendly, PDF & Email

Valitsus kiitis 2. novembri istungil heaks Euroopa Liidu maastikukonventsiooni ning andis volitused sellega liitumiseks. Euroopa maastikukonventsioon käsitleb maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning koostööd Euroopas.

„Inimestele seostub sõna maastik enamasti ikka loodusega, kuid tegelikult on see mõiste märksa laiem,” ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv. Kõnealune konventsioon ongi esimene rahvusvaheline kokkulepe, mis käsitleb kõiki maastikutüüpe: looduslikke, maa-, linna- ja linnalähialasid; nii silmapaistvaid, harilikke kui rikutud maastikke. Konventsioon rakendub nii maismaale, siseveekogudele kui merealadele.

Konventsiooniosaliseks saamine mõjutab paljusid valdkondi ning kõiki Eestis elavaid inimesi. „Maastik on meie kõigi ühine avalik eluruum, mille kujundamises osaleb kas otsesemalt või kaudselt igaüks meist,” lisas Sinijärv. „Selleks, et maastikud säiliksid ja areneksid väärtusliku elukeskkonnana, tuleb suurendada inimeste teadlikkust ja maastikke mõjutavate valdkondade vahelist koostööd”.

Iga osapool rakendab maastikukonventsiooni vastavalt oma võimujaotusele, põhimõtetele ja seadusandlusele. Subsidiaarsusprintsiibist lähtuvalt lasub maastikega seotud tegevuste eest vastutus mitte ainult riiklikel ametiasutustel, vaid ka kohalikel ja piirkondlikel võimudel. Maastiku-konventsiooni rakendamine peab toimuma nii horisontaalselt kui vertikaalselt – alates üksikisikutest kuni riikliku tasandini ning kõiki maastikke kujundavate ja muutvate tegevusvaldkondade koostöös. Ka Eestis ei saa selle rakendamine olla ühe valdkonna või asutuse tegevusala ning selle elluviimine peab olema jagatud vastutusega.

Senini oli Eesti üks väheseid riike Euroopas, kes selle konventsiooniga veel liitunud ei olnud. Konventsiooniga liitumise ettevalmistamiseks moodustati 2015. aastal Keskkonnaministeeriumi juurde töörühm, mille töö tulemusena valmis analüüs, kuidas Eesti konventsiooni põhimõtteid ja eesmärke täidab ning mida oleks vaja parandada. Töörühma kuulusid peale Keskkonnaministeeriumi ka esindajad Rahandusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist ja Maaeluministeeriumist, kohalike omavalitsuste üleriigilistest liitudest, Keskkonnaametist, Muinsuskaitseametist, Eesti Maaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast ja Tallinna Ülikoolist. Samuti olid töörühmas esindatud järgmised erialaliidud: Eesti Arhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja Eesti Planeerijate Ühing. Eesti oli seni üks vähestest konventsiooniga mitte ühinenud riikidest Euroopas.

Konventsioon jõustub Eesti suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele heakskiitmiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile. Heakskiitmiskirja saab hoiule anda pärast korralduse vastuvõtmist ja konventsioonile allakirjutamist.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Foto: Keskkonnameedia

close