Energiatõhususe miinimumnõuded leevenevad

Liginullenergiahoonete energiatõhususe miinimumnõuded muutuvad leebemaks. Uued vähem rangemad nõuded hakkavad kehtima alates 2020. aastast väljastatavatele ehituslubadele.

Ministeeriumis septembri keskel toimunud energiatõhususe ümarlaual osalenud liidud nentisid, et valmiva määruse nõuded pole enam nii karmid ning arutasid, kuidas liginullenergianõudeid kõige kulutõhusamalt saavutada.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammiste sõnul kehtestatakse hoonete energiatõhususe miinimumnõuded lähtudes sellest, mis on hoone omaniku jaoks kõige mõistlikum. Ehk selle järgi, milline on vähim alginvesteeringu ja püsikulude summa hoone kasutusaja jooksul. Asjaolu, et energiatõhususe miinimumnõudele vastav hoone on omaniku jaoks kõige soodsam, ongi põhjenduseks, mille tõttu vastavad nõuded riiklikul tasemel sätestatakse.

Võrreldes varasemaga ei ole liginullenergiahoone (A-energiaklassi hoone) nõue enam totaalne, vaid seda toetavad majanduslikust põhjendatusest ja tehnilisest teostatavusest lähtuvad erandid. Minister Tammist selgitas, et liginullenergiahoone tase on määratud eeldusega, et toimub lokaalne taastuvelektri tootmine. Juhul kui lokaalne elektri tootmine ei ole majanduslikult tasuv või tehniliselt võimalik, ei pea hoone vastama liginullenergiahoone tasemele.
Majanduslikku põhjendatust hindab kutsepädevusega kvalifitseeritud projekteerija.

Väikeelamute energiatõhususe miinimumnõuded

Erisuse saavad ka alla 220-ruutmeetrised väikeelamud, mille puhul lükatakse liginullenergiahoone nõude rakendumine edasi viis aastat, kuni uute kulutõhusate nõuete välja töötamiseni. Peale selle täpsustakse väikeelamute käsitlust. Nõuded kehtestatakse kolmes kategoorias, lähtudes hoone köetavast pinnast. Väiksemate majade nõuded on võrreldes suuremate majadega leebemad. Palkmajadele sätestatakse nõudeid pehmendavad koefitsiendid.

Liginullenergiahoonete eelnõu ette valmistamisel tehti koostööd kõigi olulisemate ehitussektori liitudega. Eelnõu väljatöötamisse kaasati Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Kütte-  ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Sotsiaalministeerium, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Soojuspumba Liit, Eesti Gaasiliit, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit.

Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded jõustusid Eestis esimest korda 2008. aastal. Võttes arvesse tehnoloogist arengut ning uudseid energiasäästu võimalusi, vaadatakse energiatõhususe miinimumnõuded üle iga viie aasta järel ning vajaduse korral sätestatakse uued kuluoptimaalsed energiatõhususe miinimumtasemed.

Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Foto: Photo: Rodolfo Clix /Pexels