Eelmisel aastal laekus keskkonnatasusid kokku 56 miljonit eurot

Print Friendly, PDF & Email

Võrreldes 2019. aastaga deklareeriti 2020. aastal keskkonnatasusid 31,2 mln eurot vähem. 2020. aastal deklareeriti kõige rohkem keskkonnatasusid Ida-Virumaal (29,5 mln eurot) ja Harjumaal (12,8 mln eurot).

Kõige suurem erinevus kahe möödunud aasta laekumiste vahel tuleb maavara kaevandamisõiguse tasust, mida deklareeriti 17,2 mln eurot vähem ning jäätmete saastetasust, mida deklareeriti 11,8 mln eurot vähem kui tunamullu. Laekunud keskkonnatasude vähenemist põhjustasid põlevkivituha ladestuse tasumäära ajutine alandamine, kaevandatud põlevkivi koguste kahanemine ja põlevkivi käitlemise tulemusel tekkiva lend- ja koldetuha koguse vähenemine.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkraniuse sõnul võib vähenenud keskkonnatasude üheks põhjuseks pidada viiruskriisi aegset väiksemat nõudlust fossiilsete kütuste järele. „Teisalt on selles oluline roll Euroopa Liidu toimival kliimapoliitikal süsinikukaubanduse suhtes, mis on piiranud põlevkivist elektri tootmist ja suurendanud taastuvenergia konkurentsivõimet. Kahanev nõudlus vähendab tootmismahtu, mis tähendab ka vähem kaevandamist ja sellest laekuvaid keskkonnatasusid,“ ütles Erik Kosenkranius.

Kõige rohkem deklareeriti 2020. aastal maavara kaevandamisõiguse tasu (17,3 mln eurot), jäätmete kõrvaldamise saastetasu (15,3 mln eurot) ja vee erikasutusõiguse tasu (13,4 mln eurot), vähem välisõhu saastetasu (5,9 mln eurot) ja veesaastetasu (4,1 mln eurot).

Keskkonnatasud Eestis 2020
Deklareeritud keskkonnatasud Eestis 2020. aastal. Joonis Keskkonnaamet

Keskkonnatasu makstakse keskkonna kasutusõiguse eest põhimõttel „saastaja maksab“. Keskkonnatasu maksavad ettevõtjad, kelle tegevuse ulatus või viis nõuab keskkonnaluba. Keskkonnatasu eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamise, saasteainete keskkonda heitmise ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. „Kulud, mis saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks tehakse, katavad keskkonna kasutajad ise. Laekunud keskkonnatasud suunatakse omakorda keskkonnaprojektidesse ning riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetesse,“ sõnas Keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja Ahto Eesmäe. Deklareerimise andmeid kontrollib Keskkonnaamet.

Keskkonnatasude laekumine kohalike omavalitsuste eelarvesse

Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekus 2020. aastal 9,4 mln eurot maavara kaevandamisõiguse ressursitasu ja 4,2 mln eurot vee erikasutusõiguse (veevõtu) ressursitasu. Maavara kaevandamisõiguse tasust laekus kõige enam Alutaguse (2,9 mln eurot), Saku (0,9 mln eurot) ja Anija valda (0,4 mln eurot). Vee erikasutusõiguse tasust laekus kõige enam Alutaguse valda (1,1 mln eurot), Narva-Jõesuu linna (0,5 mln eurot) ja Tallinna linna (0,2 mln eurot).

Keskkonnatasud Eestis 2020
Keskkonnatasude laekumine kohalike omavalitsuste eelarvesse 2020. aastal. Joonis Keskkonnaamet

Aastatel 2011–2020 deklareeritud keskkonnatasude statistikat näeb siin.

Allikas: Keskkonnaamet

Foto: Wikimedia Commons, CC-BY-SA-3.0, GFDL

close