Valitsus kiitis heaks veeseaduse muudatused
Valitsus kiitis 22. aprillil heaks veeseaduse muudatused, mis vähendavad põllumajandustootjatel bürokraatiat ja puudutavad kogumismahutite ehitamist suure reostuskoormusega reoveekogumisaladel.
Kui Riigikogu muudatused vastu võtab, siis jäetakse veeseadusest välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus, mis puudutab umbes 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat. Ära jääb ka veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus, mida peavad veekaitsevööndis karjatamiseks esitama näiteks lihaveiseid, lambaid ja kitsi karjatavad loomakasvatajad. Keskkonnaametile esitatakse aastas umbes 300 teatist veekaitsevööndis karjatamise kohta.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul ei ole mõistlik nõuda eraldi andmete esitamist Keskkonnaametile, kui põllumajandustootjatel on juba niigi kohustuslik kanda kõik sõnnikulaotamise ja karjatamisega seonduv põlluraamatusse. „Veekeskkond seadusemuudatuse tõttu ei kannata, kuna veeseaduse teiste sätetega on kehtestatud vedelsõnniku kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded. Nende täitmist käib Keskkonnaamet ka jätkuvalt kontrollimas,“ lausus Mölder.
Samuti täpsustatakse suure reostuskoormusega reoveekogumisaladel (tavapäraselt üle 2000 tarbijaga) reovee kogumismahutite kasutamise võimalusi. Muudatuse kohaselt võib sellistel aladel kasutada ka lekkekindlaid kogumismahuteid, kui nii saab keskkond kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Seega võib muudatuse kohaselt ühiskanalisatsiooni jätta üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalale rajamata juhul, kui sellest ei oleks keskkonnale tulu või selle rajamine oleks liiga kulukas.
Pärast seaduse jõustumist ei nõuta enam veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks veeloa taotlemist, vaid piisab Keskkonnaametist registreeringu küsimisest. Võrreldes veeloa taotlemisega on registreeringu menetlus lihtsam.
Lisaks korrastatakse seaduse muudatustega nitraaditundliku ala määramisega seotud sätteid. Nitraaditundliku ala määramise õigus antakse Vabariigi Valitsuselt keskkonnaministrile. Täpsustatakse ka nitraaditundlikule alale jäävate veekaitseobjektide mõisteid nagu karstinähtused.
Valitsus saadab veeseaduse muudatused otsustamiseks Riigikokku.
Eelmised Veeseaduse muudatused tehti 2019. aastal. Siis täpsustati veekogu mõistet. Põllumeestele anti võimalus väljaspool nitraaditundlikku ala kasutada kõrge väetustarbega kultuuridel ehk maisil ja kõrrelisterohketel heintaimedel üle 170 kg sõnnikulämmastikku hektaril, tingimusel, et sõnnik laotatakse hiljemalt 15. augustiks. Eramajapidamiste reoveepuhastamis- ja kogumissüsteemide nõuete täitmise järelevalve pädevus anti peale Keskkonnainspektsiooni ka kohalikule omavalitsusele. Reguleeriti mereuuringute lubade andmist ning tõsteti keskkonnavastaste süütegude maksimaalseid karistusmäärasid juriidilistele isikutele.
Keskkonnameedia
Foto: Wikimedia Commons CC-BY-SA-3.0
