Maailma energiamajanduse ülevaade 2020
Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) avaldas oktoobri keskel oma iga-aastase maailma energiamajanduse ülevaate World Energy Outlook 2020, milles prognoositakse trende maailma energiaturul kuni 2050. aastani.
Uues aruandes analüüsib IEA COVID-19 pandeemia mõju energiamajandusele. Aruande järgi peaks üleilmne energianõudlus viiruse tõttu 2020. aastal vähenema võrreldes eelmise aastaga 5%, energiaga seotud süsinikdioksiidi heide 7% ja energiainvesteeringud 18%. Aruandes on analüüsitud nelja võimalikku energiasektori arengustsenaariumit – vaatluse all on poliitiline, aeglase taastumise, säästva arengu ja kliimaneutraalsuse stsenaarium.
Kõigi stsenaariumite puhul on ühine joon taastuvenergia üha laialdasem kasutuselevõtt. Tänu päikeseelementide odavnemisele on täna enamikus riikides elektri tootmine päikesest odavam, kui uutes maagaasil või kivisöel töötavates elektrijaamades. Taastuvenergiast elektri tootmise suurenemine nõuab suuremaid investeeringuid ülekandeliinidesse.
Poliitiline stsenaarium ja aeglase taastumise stsenaarium
Poliitilise stsenaariumi (Stated Policies Scenario), mis lähtub tänastest väljakuulutatud poliitilistest kavatsustest ja eesmärkidest, kohaselt taastub globaalne energianõudlus kriisieelsel tasemel 2023. aasta alguses. Aeglase taastumise stsenaarium (Delayed Recovery Scenario) käivitub juhul, kui pandeemia ja sellest tingitud majanduslik madalseis kestavad pikemalt. Sel juhul prognoositakse globaalse energianõudluse jõudmist kriisieelsele tasemele alles 2025. aastal. Aeglasem energianõudluse kasv pidurdab nafta- ja gaasihindade tõusu. Järgmise kümne aasta jooksul kaetakse kogu maailmas taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga 80% energianõudluse kasvust. Hüdroenergia on jätkuvalt kõige suurem taastuv energiaallikas. Sellele järgnevad päikese- ja tuuleenergia.
Poliitilise stsenaariumi puhul ennustatakse, et söenõudlus ei kasva enam kriisieelsele tasemele ning et 2040. aastal moodustab söe osakaal energiatoodangust vähem kui 20%. Samas nõudlus maagaasi järele kasvab, seda peamiselt Aasias. Naftanõudluse kasvu lõppemist ennustatakse 10 aasta pärast, kuid naftanõudluse kiire langus sõltub eelkõige poliitilistest kokkulepetest.
Investeeringud keskkonnahoidlikesse energiatehnoloogiatesse pakuvad majanduskasvu kiirendamise, uute töökohtade loomise ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise võimalusi. Sellele on senini rohkem tähelepanu pööratud Euroopa Liidus, Suurbritannias, Kanadas, Lõuna-Koreas ja Uus-Meremaal.
Säästva arengu stsenaarium
Energiamajanduse ülevaates esitatud säästva arengu stsenaarium (Sustainable Development Scenario) näeb ette peale päikese- ja tuuleenergia kiire kasvu ning energiatõhusate tehnoloogiate laialdase kasutuselevõtu ka tuumaenergia kiire arengu järgmise 10 aasta jooksul. Olulist rolli selles stsenaariumi korral mängib olemasoleva energia-, ehitus- ja metallitööstuse energiatõhusamaks muutmine.
Kliimaneutraalsuse stsenaarium
Kliimaneutraalsuse stsenaarium saaks võimalikuks, kui riigid ja firmad täidaksid endale seatud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke. Sel juhul oleks kogu maailm kliimaneutraalne 2070. aastaks. Selle eesmärgini jõudmine kaks aastakümmet varem, ehk siis 2050. aastaks, nõuab märkimisväärseid pingutusi juba järgmise 10 aasta jooksul. Selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40% võrreldes 2019. aastaga, tuleks 2030. aastal toota taastuvatest energiaallikatest 75% kogu maailma elektrienergiast. Lisaks peaks 2030. aastaks 50% kogu maailmas müüdud sõiduautodest olema elektrilised (2019. a oli 2,5%).
Keskkonnameedia
