Euroopa Liidu kliimapoliitika muutub karmimaks

Euroopa Parlament soovib aastateks 2030 ja 2040 kõrgemaid kliimaeesmärke, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus kõikides liikmesriikides. Parlament tahab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 60% võrra ja soovib teaduskogu moodustamist, mis hakkas jälgima kliimapoliitika rakendamist.

Euroopa Parlament esitas 7. oktoobril  oma seisukohad Euroopa kliimaseaduse kohta. Raporti poolt hääletas 392 ja vastu 161 ning erapooletuks jäi 142 liiget. Seaduse eesmärk on muuta ELi kliimaneutraalsus juriidiliselt siduvaks kohustuseks ning tagada üksikisikutele ja ettevõtjatele õiguskindlus ja ettearvatavus.

Parlament nõuab, et nii EL kui ka iga liikmesriik eraldi saavutaksid aastaks 2050 kliimaneutraalsuse ning toodaksid seejärel vaid nn negatiivseid heitkoguseid (atmosfääri paiskamata jääv süsinik). Samuti nõuavad parlamendiliikmed selle saavutamiseks piisavat rahastust.

Parlamendiliikmed tahavad, et Euroopa Komisjon esitaks hiljemalt 31. mail 2023 konkreetse kava CO₂-neutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Kava peab tagama, et temperatuuri tõus ei ületaks Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud 1,5 kraadi. Lisaks soovib parlament sõltumatu teadusnõukogu moodustamist, mis hakkaks jälgima ja hindama kliimapoliitika rakendamist.

Fossiilkütuste toetamine peab lõppema 2025. aastaks

ELi praegune eesmärk on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 40 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Euroopa Komisjon tegi ELi kliimaseaduse eelnõus ettepaneku tõsta eesmärki vähemalt 55%-le. Parlamendiliikmed aga nõuavad heite vähendamist 60% võrra aastaks 2030. Veel soovib parlament, et komisjon püstitaks 2040. aastaks vahe-eesmärgi, mis aitaks hinnata, kas EL liigub 2050. aasta kliimaneutraalsuse suunas.

Kliimaseaduse eelnõu nõuab ka, et EL ja liikmesriigid lõpetaksid kõikide otseste ja kaudsete fossiilkütuste toetuste maksmise hiljemalt 31. detsembriks 2025. Samas rõhutavad parlamendiliikmed, et tuleb tagada energiaostuvõimekus.

Euroopa Parlament on valmis alustama liikmesriikidega läbirääkimisi kohe, kui ELi nõukogu on leppinud kokku ühises seisukohas.

Euroopa Ülemkogu otsustas 2019. aastal toetada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki. 2020. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon Euroopa kliimaseaduse eelnõu, mis muudab ELi jaoks kliimaneutraalsuse saavutamise 2050. aastaks juriidiliselt siduvaks kohustuseks. Euroopa Parlament on pidevalt nõudnud ambitsioonikamat ELi kliimapoliitikat ning kuulutas 28. novembril 2019 välja kliima hädaolukorra.

Keskkonnameedia

Foto: Pexels