Metsamajandus mõjutab puistute süsiniku sidumise võimet
Et uurida Eesti metsade süsiniku sidumise võimet, viisid Maaülikooli teadlased metsades läbi uuringu. Uurimistulemustest selgus, et intensiivsemalt seovad õhust süsinikku noored ja keskealised puistud, samal ajal kui vanemad metsad muutuvad süsiniku allikateks.
Kliimaprobleemide leevendamiseks on Euroopa Liit seadnud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40%. Vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) kliimaraportile nähakse metsades olulisi süsiniku sidujaid. Arvatakse, et jätkusuutliku metsamajandusega on võimalik metsade rolli süsinikuheite reguleerimisel suurendada.
Augustis kaitses Gunnar Morozov Eesti Maaülikoolis oma doktoritöö „Süsiniku- ja lämmastikuvood erinevate kasvukohtade kaasikutes ja hall-lepikutes“. Et näha, kuidas mõjutab metsade vanus ja kuivendus puistute süsiniku sidumise võimet, uuris Morozov oma töös mitmeid süsiniku- ja lämmastikuringe voogusid erinevate kasvukohtade kaasikutes ning hall-lepikutes.
„Tulemused näitasid, et vanemad metsad ei seo õhust enam nii palju süsinikku kui noored ja keskealised puistud,” sõnas Morozov. Kui vanemates metsades ületab mullast tulev CO2-voog aastast taimede biomassis seotud süsiniku hulka, muutuvad sellised metsad süsiniku allikateks, selgitas ta.
Doktoritöös uuriti ka süsiniku sidumise dünaamikat erivanuselistes hall-lepikutes. Eesmärk oli välja selgitada, milline on nende puistute roll Eesti metsade süsinikubilansis laiemalt. Hall-lepikud osutusid olulisteks süsinikku siduvateks ökosüsteemideks, kuid ka nende puhul väheneb vanemates puistutes süsiniku sidumise võime ja nad võivad muutuda süsiniku emiteerivateks ökosüsteemideks.
Eesti asub segametsavööndis, mis on oluline süsinikku siduv maismaa ökosüsteem ning seeläbi kliimamuutuste leevendaja. Metsade süsiniku sidumise võime sõltub paljudest teguritest, sealhulgas mullaviljakusest ja ka rakendatavatest metsamajanduslikest meetoditest.
Teadustöö juhendaja, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse professori Veiko Uri sõnul on tänaste kliimaprobleemide peamine põhjustaja inimkonna poolt fossiilsete materjalide kasutamisest õhku paiskunud süsinik. „Kasutades näiteks naftat või põlevkivi kütteks, pääseb atmosfääri süsinik, mis on pikka aega maapõues varjul olnud. Kasvavad puud seovad süsinikku, tuues muuhulgas atmosfäärist tagasi sinna paisatud fossiilset süsinikku,” selgitas Uri. „Just seetõttu on metsadel, metsamajandusel ning puidu kasutamisel täita keskkonna seisukohast väga oluline roll,” lisas Uri.
Allikas: Maaülikool
Foto: Pexels
