Vetikaid võiks märksa rohkem kasutada toiduaine-, kosmeetika- ja ravimitööstuses

Print Friendly, PDF & Email

Keskkonnaministeerium uuris koos teiste Läänemere riikide ametiasutuste ning ülikoolidega ühise projekti käigus suhtumist vetikatesse ning võimalusi, kuidas vetikaid kasutada. Uuring näitas, et kõige suurema majandusliku potentsiaaliga oleks nende kasutamine toiduaine-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul osatakse juba mitmel pool maailmas hinnata randa uhutud vetikate potentsiaali, kuid paraku veel mitte Läänemere piirkonnas. „Mereheidised on väärtuslik toit- ja mineraalainete allikas, sisaldades fosforit, lämmastikku, raskmetalle ning keerukamaid orgaanilisi kompleksühendeid. Mulla viljakuse soodustajana on need omadused juba tuntud, kuid vetikaid võiks kasutusele võtta märksa laiemalt,“ märkis Reisner. Ta lisas, et fosfori- ja lämmastikusisalduse tõttu teevad randa uhutud mereheidised heateo ka veekvaliteedile. „Merest võetakse sedamoodi välja mere seisundile probleeme tekitavaid fosfori- ja lämmastikuühendeid,“ täpsustas Reisner.

Eestis kasutatakse rannaheidiseid praegu väetisena põldudel ja aedades ning multšimiseks ja mullastruktuuri parandamiseks. Kõige rohkem kasutatakse vetikaid Saaremaal, kus asub maailma ainus punavetikast saadava toiduainetööstuse olulise lisaaine – furtsellaraani – tootmine. Harvematel juhtudel on Eestis vetikaid kasutatud ka näiteks hoonete vundamentide ja keldrite soojustamiseks, kartuli- ja juurviljakuhjade katmiseks ning loomadele allapanuks.

Reisneri sõnul kogutakse juba mitmel pool maailmas vetikad rannast kokku ning töödeldakse ümber. „Mitmetes riikides vetikaid põletatakse ja gaasistatakse ning neist tehakse süsinikugraanuleid ja kosmeetikatooteid. Vetikatega puhastatakse ka tehismärgalades reovett ning toodetakse kütte- ja elektrienergiat. Võiksime ka Eestis vetikaid kasutada palju laiemalt kui vaid käruga põllule vedada,“ lausus Reisner.

Vetika põletamine loetakse süsinikuneutraalseks, kuid Eestis puudub seni kogemus vetikate gaasistamiseks, granuleerimiseks ja söestamiseks. Samuti puudub meil praktiliselt igasugune kosmeetika– või farmaatsiatööstus, mis seda kohalikku ressurssi meile kasutatavaks teeks. Samas, arvestades vetikatega merest väljatoodavaid toitainete koguseid, on vetikate taaskasutamine ka mere seisundi parandamise meede, mille rakendamist peab vajadusel soodustama ja suunama. Reisneri sõnul peegeldas uuring, et teadmiste puuduse tõttu ei osata vetikates veel kasulikku ressurssi näha.

Rannaheidiste kasutusvõimaluste uurimisprojekt on INTERREG Läänemere piirkonna programmi koostööprojekt, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, projekti eelarve on kokku 2,57 miljonit eurot. Projektis osaleb 14 projektipartnerit kuuest Läänemere riigist.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Foto: Wikimedia Commons CC0

close