Töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu täiendati vähki tekitavate ainetega
Valitsuse otsusega täiendati töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu ja nende piirnorme. Muudatuse eesmärk on vähendada töötajate kokkupuudet ohtlike ainetega, selleks et paremini ennetada vähki haigestumist töökeskkonnas kasutatavate keemiliste ainete tõttu. Uued piirnormid hakkavad kehtima jaanuarist 2020.
Töökeskkonna keemiliste ainete loetelu täiendati uute kantserogeensete ainete, nende piirnormide ja märgetega kokkupuute ohtlikkuse kohta. Muudatused puudutavad 18 keemilist ainet, millega võib kokku puutuda peamiselt tööstus-, ehitus- ja transpordisektoris.
Näiteks lisanduvad uute ainetena loetellu bromoetüleen, kroom(VI)ühendid ja diiselmootorite heitgaasid. Peale selle muutuvad teatud keemiliste ainete piirnormid rangemaks. Näiteks tuleb rangem piirnorm etüleenoksiidile ja hüdrasiinile. Mitmele ainele lisatakse märge, mis näitab, et tegemist on naha kaudu kergesti imenduva ainega. Samuti saab naha kaudu imendumise märke o-toluidiin, mida kasutatakse peamiselt keemiatööstuses. Mitmele ainele lisatakse märge, mis näitab, et tegemist on kantserogeense ainega. Näiteks lisatakse märge akrüülamiidile. Samuti lisandub kantserogeensuse märge sissehingatava kristallilise ränidioksiidi ainegruppi kuuluvatele ainetele (kristobaliit, kvarts ja tridümiit). Neid aineid esineb looduslikult mitmetes kivimites (nt liivakivis) ja neid kasutatakse ka näiteks ehituses täitematerjalina ja keraamikatööstuses keraamiliste glasuuride koostisosana.
Kantserogeenid on ained ja valmistised, mis sisse hingamisel, alla neelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
Vähk on Euroopa Liidu riikides peamine tööga seotud haigus, mis kahjustab töötajate elu ja tervist. Hinnanguliselt on vähk kõige sagedasem tööga seotud surmajuhtumite põhjus Euroopa Liidus. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on vähk arenenud riikides kõigist surmapõhjustest teisel kohal. Peale vähi võib kokkupuude kemikaalidega põhjustada ka palju muid tõsiseid tervisehäireid, näiteks hingamisteede haigusi ja neuroloogilisi häired.
Määruse “Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid” eelmine redakstsioon jõustus 2018. aasta 21. augustil, kui Eesti õigusesse võeti üle Euroopa Komisjoni direktiiviga kehtestatud keemiliste ohutegurite piirnormid. Siis kehtestati määrusega 8 uue ohtliku aine piirnormid ja 18 aine piirnormid muudeti rangemaks. Näiteks muudeti rangemaks pärast lõhkamistöid kaevanduskäigu õhku jäävate kaevandusgaaside ( süsinikoksiidi CO, lämmastikoksiidi NO ja lämmastikdioksiidi NO2) piirnormid.
Allikas: Sotsiaalministeerium
Foto: Pexels
