Riik toetab biojäätmete ringlussevõtu projekte

KIKi toetuste üksuse juhi Koit Kaskeli sõnul kasutavad mõlemad rahastust saanud projektid biojäätmete ringlussevõtuks innovaatilise lahendusena kuivkääritamise meetodit, mille tulemusena eraldub biolagunevatest jäätmetest biogaas ning saadakse kääritusjääk.

KIK rahastab kahte biojäätmete ringlussevõtu projekti

Eesti Keskkonnateenused AS sai toetust 2,42 miljonit eurot Harjumaale liigiti kogutud biojäätmete käitlemistehase rajamiseks. Protsessis kasutatakse liigiti kogutud biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja haljastujäätmeid kokku ca 12 100 t/a. Projekti kogumaksumus on 4,96 miljonit eurot.

OÜ Paikre sai toetust 2,73 miljonit eurot reoveesette ja biojäätmete jätkusuutliku koostöötlemise ja ringlussevõtu pilootprojekti jaoks. Projekti raames rajatakse Pärnusse jäätmekäitluskeskus, mis võtab ringlusse kokku ca 7500 t/a reoveesetet koos Pärnumaal liigiti kogutud köögi- ja sööklajäätmetega. Kogu projekti maksumus on 5,47 miljonit eurot.

KIK rahastab ka jäätmejaamade rajamist

Lisaks otsustas KIK juba oktoobris rahastada jäätmete ringlussevõtu toetamise taotlusvoorust üheksa jäätmejaama rajamist. Toetust said Saku, Raasiku, Anija vallavalitsused valla jäätmejaamade rajamiseks. Samuti toetati Keila linna jäätmejaama rajamist. Peipsiääre vallavalitsus saab rajada jäätmejaama Alatskivile, Väike-Maarja vallavalitsus Rakkesse ning Kanepi vallavalitsus Kanepile. Toetati ka MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse projekti parandamaks ehitusjäätmete ringlusse andmise võimalusi Lääne-Virumaal ning OÜ Paikre põllumajandusplastijäätmete kogumise edendamist Lääne-Viru ja Võru jäätmekeskustes ning Maasi ja Läänemaa jäätmejaamades. Projektide kogumaksumus on enam kui 1,69 miljonit eurot, millest toetus moodustab 1,23 miljonit eurot.

Neile lisandus nüüd veel kaks OÜ Paikre projekti Pärnu linna ja Paikuse osavalla jäätmejaama inventari soetamiseks. Toetuse summad on vastavalt 20 788 eurot ja 22 461 eurot. Kokku toetab KIK üheteistkümne jäätmejaama rajamist ja inventari soetamist 1,27 miljoni euroga.

Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu II taotlusvooru laekus taotlusi kokku 60,64 miljoni euro eest, millest soovitud toetuste summa oli 35,12 miljonit eurot. 14 esitatud taotlust olid seotud kohalike omavalitsuste jäätmejaamade rajamise ja laiendamisega ning inventari soetamisega. Jäätmete ringlussevõtuks esitati samuti kokku 14 taotlust.

Meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevused „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” töötas välja Keskkonnaministeerium.

Allikas: KIK

Foto: rawpixel.com/Pexwls

Vt ka TAAVO TENNO ja VALLO LEMMIKSOO artiklit “Reoveesete ja biojäätmed kui energiaressurss on Eestis kasutamata“. Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 5/2017 lk 21–23.