Tervislik ja säästlik kodu Kliima- ja Energiaagentuuri toel

Print Friendly, PDF & Email

Kliima- ja Energiaagentuur (KENA) loodi 2009. aasta lõpus selleks, et aidata ellu viia õpetlikke näidislahendusi ning häid ideid kliima- ja energiavaldkonnas ning toetada energiainnovatsiooni käivitavate uuringute tegemist. Euroopa Liit on seadnud oma eesmärgiks nii kasvuhoonegaasiheite vähendamise kui ka energiasäästu ning taastuvate energiavarude kasutussevõtu. KENA aitab oma tegevuses sellele kaasa.

KENA tegevusvaldkonnad on energiasäästlik ehitamine ja renoveerimine, keskkonnasäästlike ja kulutõhusate energiatehnoloogiate arendamine ning säästev veondus ja planeerimine. KENA eesmärk on panustada kõikides nendes valdkondades uute lahenduste arendamisse, katsetamisse ja kasutuselevõttu selleks, et demonstreerida tarbijatele, ettevõtjatele ja avalikule sektorile kulutõhusaid tarbimis- ja majandamismudeleid. Lisaks näidislahenduste loomisele aidatakse koostada ajakohaseid õppe- ja koolitusmaterjale, millele tuginedes on võimalik täiendavalt koolitada spetsialiste (arhitekte, projekteerijaid, ehitajaid, ehitusjärelevalveinsenere) ja tellijaid (avalikku ja erasektorit ning tarbijaid). Selleks on Kliima- ja Energiaagentuur alustanud koostööd Eesti ülikoolide ja kutseõppeasutustega.

Ligikaudu kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast elab korterelamutes, millest enamik on ehitatud Nõukogude Liidu perioodil. Nende elamute ehituskvaliteet ja energiatõhusus on võrdlemisi kasin, mistõttu on äärmiselt oluline tegelda selle vananeva ja kehvas seisus elamufondiga. Seetõttu ongi 2010. aastal KENA valdkondadest kõige hoogsamalt käivitunud energiasäästlik ehitamine ja renoveerimine.

Praeguseks on Kliima- ja Energiaagentuur allkirjastanud mitmepoolse koostööleppe AS-i Swedbank, SA KredEx, Eesti Energia, Tallinna linna ja Tallinna Tehnikaülikooliga viiekorruselise paneelelamu näidisrenoveerimiseks. KENA panustab näidisuuendamisse ca 1,2 miljonit krooni. Konkursil osales kaheksa taotlejat. Taotluste hindamisel lähtuti korteriühistu soovist võtta ette kompleksne uuendamine ning hoonetüübist, et tehtud renoveerimisprojekti saaks hiljem väheste muudatustega võimalikult paljudele samasugustele elamutele üle kanda. Konkursi alusel valiti välja hoone Tallinnas, Sõpruse pst 244 (fotol) ning alustati ehitusprojekti koostamist. Valitud paneelelamu hoonetüüp 464A (viiekorruseline nelja trepikojaga kuuekümne korteriga elamu) on Tallinnas väga levinud.

KENA hoonete energiatõhususe projektijuhi Kalle Kuuse sõnul on projekti eesmärk korterelamu terviklik uuendamine, pöörates tähelepanu nii energiasäästule, hoone sisekliimale kui ka välisilmele. Oluline on korteriühistutele näidata, et otstarbekas on hoone renoveerida kompleksselt, et tagada tervislik sisekliima ja säästa energiat. Vaadeldava näidishoone puhul on juba projekteerimine iselaadne. Kui seniajani koostati enne renoveerimisprojekt ja hoone energiamärgiseklass arvutati alles selle projekti põhjal, siis nüüd anti energiamärgiseklass C projekteerimise lähte- ülesandes ette: hoone energiatõhususarv peab olema alla 150 kWh/m2 aastas ning sisekliima vastama II klassi (EVS EN 15251) nõuetele. Lähteülesandega etteantud tulemuste saavutamise kontrollarvutused tehti dünaamilise simulatsiooniprogrammiga, mis võimaldas proovida mitut renoveerimispaketti.

Kui välispiirete lisasoojustamine ja akende vahetamine on korterelamute renoveerimise puhul levinud tegevus, siis ventilatsioonisüsteem on jäänud enamasti tähelepanuta. Vaadeldava hoone puhul olid kaalumisel korteripõhine ning keskventilatsioonisüsteem. Otsus langetati Eestis suhteliselt uudse lahenduse kasuks – rakendada keskventilatsioonis soojuspumpa, mis kasutab väljapuhkeõhu soojusenergiat sooja tarbevee saamiseks ja küttesüsteemi tagastusvee temperatuuri tõstmiseks soojussõlmes.

Kliima- ja Energiaagentuuril on kavas korraldada konkurss korterelamu kompleksseks renoveerimiseks tehases eeltoodetud seinaelementidega, mille eelised on kontrollitud kvaliteet ja paigaldamiskiirus. Näidisuuendada kavatsetakse ka miljööväärtuslikus piirkonnas asuvat puitelamut.

Projekteerimistoetus korteriühistutele

Üks olulisemaid KENA praegusi meetmeid on projekteerimistoetuse andmine korteriühistutele. Toetus katab kuni 90 % kortermaja renoveerimisprojekti koostamise ja omanikujärelevalvega kaasnevatest kuludest. Toetussumma suurus on 60 miljonit krooni, mis jaguneb 30 miljoni kaupa 2010. ja 2011 aastale. 2010. aastal on korteriühistu omafinantseering vaid 10 %.

Kalle Kuuse sõnul võivad korteriühistud projekteerimistoetuse abil saada parima renoveerimisprojekti ning ehitusjärelevalve, mis tagab ka renoveerimisraha otstarbeka kasutamise. „Oskamatult või pealiskaudselt renoveeritud hoone tekitab selle elanikele tavaliselt vaid lisakulusid. Tippspetsialistide tehtud kvaliteetne projekt ning asjakohane järelevalveteenus aitavad aga probleeme vältida.

“Kavandatavatele projekteerimistöödele seab Kliima- ja Energiaagentuur läbimõeldud energiatõhususe nõude. Projekt peab andma terviklahenduse kogu hoone renoveerimiseks ning uuendatud hoone energiatõhususarv ei tohi ületada 150 kWh/m2 aastas. Hoone sisekliima peab pärast renoveerimist vastama sisekliima standardi EVS-EN 15251:2007 II klassi nõuetele. KENA koostab toetuse taotlejale põhjaliku projekteerimistöö- de lähteülesande ja koostöös projekteerijaga kohustuslike järelevalvetööde juhendi. Agentuur kontrollib ka jooksvalt tööde vastavust meetme tehnilistele tingimustele. KENA toetuse abil tehtud ehitusprojekt on ühtlasi Kredexi jagatava renoveerimistoetuse taotlemise alus.

Artikli autor on KAI LUHT, Kliima-ja energiaagentuur, hariduse -ja koolituste projektijuht

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 6/2010 lk 34–35

close