Tabivere saab soojusenergiat biokütusest
Eestis laieneb biokütuse kasutamine kaugkütte- ja koostootmisjaamades iga aastaga. Nii poliitikud kui ka soojust müüvad ettevõtted on mõistnud kohaliku kütuse eeliseid võrreldes maagaasi või vedelkütusega ning loodud on süsteem biokütusele ülemineku soodustamiseks.
Koostootmisjaamade rajamiseks on võimalik saada investeeringutoetust ning müüdud elektrienergia eest makstakse osalist taastuvenergiatasu. Ettevõtted, kes müüvad üksnes soojust, saavad ainult investeeringutoetust.
Aastal 2012 rekonstrueeriti põhjalikult kogu Tabivere aleviku kaugküttesüsteem. Vahetati välja amortiseerunud soojustorustikud ning gaasikatelde kõrvale paigaldati 1 MW-ne hakkpuidukatel. Projekt sai rahalist tuge Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Torustikud rekonstrueeris ning katlamaja ehitas firma Efipa AS.
Leedu firma Kalvis UAB biokütusekatel on kompaktne seade, mille liikuvate restidega põlemiskolde peal paikneb leektoru-soojusvaheti. Põlemisrežiimi reguleerib kontroller, mis juhib kolme primaarõhu- ja kaht sekundaarõhuventilaatorit, suitsuimurit ning kütusetoitetigusid. Sagedusmuunduritega ventilaatorid ja suitsuimur võimaldavad põlemisrežiimi täpselt reguleerida. Tuha eemaldab katlast automaatne tuhatigu.
Katla leektorusid puhastatakse kuni 8-baarise suruõhuga, mis lööb tahma ja muud põlemisjäägid surveimpulsiga lahti. Puhastamine pikendab katla hooldusvälpa.
Gaasikatlakaskaadi sisse- ja väljalülitumist, vee temperatuuri soojustorustikus olenevalt välisõhu temperatuurist ning varuelektrigeneraatori käivitumist ja seiskumist juhib kontroller Unitronics. Juhtimine ja seadistamine käib automaatikakilbist puutetundlikku ekraani abil, millel on kuvatud kogu protsess. Kontroller on ühendatud ka internetiga ning kõiki katlamaja näitajaid saab jälgida ning arvuti abil kaugjuhtida.
Katla leektoru-soojusvaheti on varustatud turbulisaatoritega, mis võimaldavad suitsugaase maksimaalselt jahutada. Lisajahutuse tagab ka multitsükloni tagune ökonomaiser. Katlamaja kogukasutegur on üle 85 %.
Uus katel paigaldati olemasolevasse katlamajahoonesse. Selleks tõsteti osa hoone katusest kõrgemale. Juurde ehitati kütuseladu. Katlamajas olnud gaasikatlad ja katlamajasisene soojustorustik seati ümber. Kogu katlamaja sai uue ja värske välisilme. Kütuselao liikuva põranda pindala on 45 m2 ning kütusekihi paksus laos kuni 2,5 m. Lattu mahtuvast kütusehulgast piisab rohkem kui kaheks ööpäevaks.
Kaugküttesüsteemi uuendamise eesmärk – torustiku soojuskao vähendamine ning odavama soojusenergia tootmine biokütusest – on Tabiveres täidetud. Odavam kütus võimaldas alandada aleviku elanikele müüdava soojusenergia hinda ning vähendada kütmist maagaasiga. Soojustorustiku soojuskadu vähenes üle 10 %. Oluline on ka see, et maakonnas saavad tööd hakkpuidu tootjad.
Artikli autor on Toomas Laur, Efipa AS
Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 1/2013, lk 24
Foto: Efipa AS
