Põhjavee tarbimine on suurenenud

Print Friendly, PDF & Email

Põhjavee tarbimine on viimase 5 aasta jooksul kogu Eestis suurenenud, selgub Keskkonnaagentuuri 27. märtsil avaldatud aruandest 2017. aasta põhjaveevaru bilanss. Põhjavett võetakse rohkem kaevanduste- ja karjääride tarbeks ning mineraalvee tootmiseks. Olme-joogivee võtmine põhjaveest ei ole muutunud. Et säiliks hea põhjavee seisund, on oluline jälgida, et põhjavett ei tarbitaks rohkem kui uuringutega kindlaks tehtud varu lubab.

2017. aasta põhjavee tarbimise statistika

Veeseaduse § 12 kohaselt tuleb enne põhjaveehaarde rajamist tootlikkusega üle 500 m³ ööpäevas määrata uuringutega põhjaveevaru. Põhjaveehaaretest võetava vee koguse üle peetakse arvestust vee erikasutajate esitatud aruannete põhjal. Kui veekasutaja võtab puurkaevust vett üle 5 m³ ööpäevas, siis on tal Veeseaduse § 8 lg 2 p 2 kohaselt kohustus esitada veekasutuse aruanne. Uue Veeseaduse eelnõu järgi peab veeluba olema, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m³ kuus või rohkem kui 10 m³ ööpäevas.

31.12.2017. a seisuga oli Eestis kinnitatud põhjaveevaru 369 071 m³ ööpäevas, mis oli 23 00 m³ võrra vähem kui 2016. aastal. Joogi-olmeveevõtt ja mineraalveevõtt kokku kinnitatud põhjaveevarudest oli 82 117 m³ ööpäevas. Seega kasutati kinnitatud põhjaveevarudest kokku ligi 22%. Põhjavett tarbitakse ka väljaspool kinnitatud varu piirkondi. Väljaspool varu piirkondi kasutati põhjavett joogi-olmeveena 42 187 m³ ööpäevas. Kokku võeti 2017. aastal joogi-olmevett ja mineraalvett 124 304 m³ ööpäevas, mis moodustas 18% kogu riigi põhjaveevõtust.

Kui aastatel 2011–2014 vähenes kogu riigi põhjaveevõtt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud vee koguste vähenemise tõttu, siis alates 2014. aastast on kogu põhjaveevõtt hakanud suurenema kaevandusvee arvel.

2017. aastal oli kogu riigi põhjaveevõtt 677 252 m³ ööpäevas, mis oli 71 378 m³ võrra ööpäevas rohkem kui 2016. aastal. Ligi 82% sellest moodustas kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud vesi (552 948 m³ ööpäevas), sellest omakorda suurem osa (504 749 mööpäevas) juhiti ära Ida-Virumaal. Võrreldes 2017. aastaga on kogu kaevandusvee hulk kasvanud 12%, seda  peamiselt Ida-Viru kaevandustest ja karjääridest ärajuhitava veekoguse arvelt. Ööpäevane veevõtt suurenes 2016. aastal Estonia kaevandusest (30 592 m³ võrra), Narva karjäärist (14 491 m³ võrra), Ojamaa kaevandusest (14 185 m³ võrra), Ubja põlevkivikarjäärist (5 771 m³ võrra).

Joogi-olmevee tarbeks kasutati 2017. aastal 124 242 m³ vett ööpäevas ja mineraalvee tootmiseks 62 m³ ööpäevas. Kokku moodustas joogi-olmevee- ja mineraalveevõtt vaid 18% kogu riigi põhjaveevõtust.

2017. aastal kasvas kogu riigi põhjaveevõtt (koos kaevandusveega) 71 378 m³ võrra ööpäevas. Joogi-olmeveevõtt kasvas 2 244 m³ võrra ööpäevas, mineraalveevõtt 12 m³ ööpäevas.

Põhjavee tarbimine maakonniti

Kõige suurem on põhjavee tarbimine Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru ja Tartu maakonnas. Kuigi kõikide põhjaveemaardlate kinnitatud varud on suuremad kui joogi-olmevee- ja mineraalveevõtt, tuleb mõnes piirkonnas siiski uute veehaarete rajamisel tähelepanelik olla.

Näiteks Salutaguse piirkonnas (Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi varude piires) ja Jõhvis (Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi piires) on kasutuses juba üle poole kinnitatud põhjaveevarudest. Nendest kõige rohkem on kinnitatud põhjaveevarust kasutusel Salutaguse põhjaveemaardlas (84%). Peale selle on 82% varudest kasutusel Tartus Meltsiveski Kvaternaari põhjaveekogumi varupiirkonnas, Valio Laeva meierei varupiirkonnas ja Viimsi Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi varupiirkonnas.

Probleem kujuneb ennekõike aga siis, kui nendes piirkondades soovitakse ehitada uusarendusi või arendada ettevõtlust, mis nõuab olulist veekasutust. Sel juhul võib takistavaks asjaoluks uutele arendustele saada just põhjaveevarude piiratus selles piirkonnas.

Täpsemalt saab lugeda Eesti põhjaveevarude ja -veevõtu kohta Keskkonnaagentuuri põhjaveebilansi aruandest.

Keskkonnameedia

Foto: Wikimedia Commons

close