Päikeseküttesüsteem aitab eramu küttekulu kokku hoida
Elektrienergia kiire kallinemine aitab taastuvenergial põhinevatel tehnoloogiatel üha suuremat populaarsust koguda. Mida kõrgem on fossiilkütuste põletamisel saadud energia hind, seda tasuvamad on uued tehnoloogiad. Käesolevas artiklis tutvustatakse eramutele mõeldud päikeseenergial põhinevaid soojustehnilisi lahendusi, päikeseküttesüsteemi koostisosi ning süsteemi ligikaudset maksumust.
Mitu päikesekollektorit?
Päikesekollektoreid on mitmesuguseid ning nende jõudlus võib tüübist olenevalt olla üsna erinev. Siinkohal ei tohi segi ajada elektrit tootvat päikesepaneeli (PV-paneel) ja päikeseküttekollektorit. Esimene neist toodab elektrivoolu, teine aga sobib tarbevee soojendamiseks või küttesüsteemiga ühendamiseks. Alljärgnevas käsitletakse vaid päikeseküttesüsteeme (joonis 1).
Päikeseküttekollektorite puhul kehtib enamasti rusikareegel: 1 m² kollektori pinda suudab päikesepaistelise suveilmaga soojendada umbes 100 liitrit vett. Kui eeldada, et üks inimene kasutab keskmiselt 50–100 liitrit sooja vett päevas, siis on nt kahe- kuni kolmeliikmelise perekonna jaoks vaja 2 m² suuruse absorbeeriva pindalaga päikeseküttekollektorit. Hoone lõunapoolsele katusele paigaldatavate kollektorite arv sõltub aga kollektori absorbeerivast ehk efektiivsest pindalast, mis võib olenevalt disainist varieeruda ühest kuni viie ruutmeetrini. Seega, kui päikeseküttekollektori efektiivne pindala on 1 m² , on selle näite puhul katusele vaja kaht kollektorit. Eestis eelistatakse väga töökindlaid ja kergesti hooldatavaid vaakumtoru-päikeseküttekollektoreid (joonis 2).
Kui tellida päikeseküttesüsteem sellega tegelevalt firmalt, peab kollektorite efektiivne pindala hinnapakkumises kindlasti näha olema. Siis saab tellija veenduda, et pakkumine on koostatud tema vajadusi arvestades. Päikeseküttekollektorid on võrdlemisi kallid ning päiksepaistelisi päevi Eestis vähe, seepärast on oht kollektorit üle- või aladimensioonida. Kui kollektor on ülemäära suur, maksab tellija küttesüsteemi eest tublisti rohkem ning sooja vett toodetakse ülearu, kui aga liiga väike, ei suuda küttesüsteem kevadel ja sügisel vett piisavalt soojaks kütta. Enne lepingu allkirjastamist tuleks kindlasti pidada asjatundjaga nõu ning otsida võimalikult soodne lahendus.
Soojaveemahuti
Päikeseküttesüsteemide jaoks on olemas spetsiaalseid soojaveemahuteid, milles on üks või kaks (harvem kolm) spiraali. Ühte neist läbib päikesekollektoritelt veemahutisse jõudev soojushulk ning teine ühendatakse sooja tarbevee torustikuga. Soojus kandub ühelt spiraalilt teisele mahutis oleva vee kaudu. Kolmandat spiraali võib olla vaja ühendamiseks põrandaküttetorustiku või alternatiivse kütteallikaga (nt puidu- või gaasikatlaga).
Soojaveemahuteid on mitmesuguseid – mahuga paarisajast liitrist mitme kuupmeetrini. Enamasti on nad varustatud talvel vee lisasoojendamiseks vaja mineva elektrilise küttekehaga. Mahtu on vaja nii palju, kui palju päikeseküttekollektoris vett soojendatakse. Nt kui kollektorite absorbeeriv pind on 2 m² (soojendavad ca 200 liitrit vett päevas), on vaja 200-liitrist soojaveemahutit.
Juhtplokk
Üks päikeseküttesüsteemi tähtsamaid seadmeid on automaattööd juhtiv juhtplokk. Plokki ühendatakse kollektori ja soojaveemahuti temperatuuriandurid ning pump, mille toimel soojust kandev vedelik torustikus ringleb. Kui soojuskandja temperatuur tõuseb päikeseküttekollektorites vajaliku tasemeni, paneb juhtplokk ringluspumba tööle ning kui temperatuur veelgi tõuseb, suurendab pumba pöörlemissagedust (sellega ka jõudlust). Kui temperatuur tõuseb maksimumväärtuseni, on juhtploki ülesanne pump välja lülitada, et süsteem üle ei kuumeneks. Juhtplokke on mitmesuguseid, mõned neist võimaldavad näidata väliskuvaril temperatuure ja pumba pöörlemissagedust ning ühendada süsteemi sülearvuti ja andmesalvestiga (mõnel juhul isegi GSM-modemiga), et süsteemi oleks võimalik kaugjuhtida ning Internetis jälgida andmeid reaalajas.
Päikeseküttesüsteemi plussid ja miinused
Selleks et kindlaks teha, kas päikeseküttesüsteem on otstarbekas, on tarvis mõelda, millal ning kui suures mahus on vaja vett soojendada. Ühepereelamu korral on oodatav tasuvusaeg Eestis 5–10 aastat. Seega kui arvestada alternatiivse kütteallika vähemast kasutamisest tulenevat säästu, võib sooja tarbevett saada mõne aja pärast tasuta.
Eestis on süsteemi miinus talvine pime aeg. Olenemata sellest, kui palju päikselisi päevi talvel on, ei suuda ükski tootja ega paigaldaja garanteerida, et novembrist veebruarini saavutatakse vajalik küttevõimsus. Seetõttu tuleb kindlasti mõelda alternatiivsele kütteallikale. Ometi saab päikeseküttesüsteemi ka Eestis tasuvaks muuta, vaja on vaid nõu pidada neid paigaldavate ettevõtetega ning leida oma majale parim lahendus. Hinnapäring ja nõuanne on enamasti tasuta. Praegu (2010. aastal) maksab päikeseküttesüsteem koos paigaldamisega Eestis 35 000–50 000 krooni
Artikli autor on LEHO LAUL, Covertech Invest OÜ
Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 2/2010 lk 24–25
Foto: Wikimedia Commons
