Montreali protokolli tehakse Kigali muudatus
Riigikogu Keskkonnakomisjon algatas 23. oktoobril osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli 2016. aastal Kigalis tehtud muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu. Montreali protokolli reguleerimisalasse lisatakse fluorosüsivesinikud (HFC).
Muudatuse olulisem eesmärk on HFC-de kasutamise järk-järguline piiramine ning seeläbi globaalse kliimasoojenemise vähendamine. Nimetatud aineid kasutatakse peamiselt konditsioneerides külmutus- ja jahutussektoris, aerosoolides, tulekustutussüsteemides ning vahutootmises.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine on olnud globaalne eesmärk juba rohkem kui 30 aastat. 22. märtsil 1985 sõlmiti osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ning 16. septembril 1987 sõlmiti osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 11. septembril 1996 vastu võetud seadusega. Viini konventsioonil ja Montreali protokollil on 197 osalisriiki. Viini konventsiooni peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise ja looduskeskkonna kaitsmine osoonikihi kahanemisega seotud kahjulike mõjude eest.
Montreali protokolli peamiseks eesmärgiks on osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine, seades lõppeesmärgiks nende ainete täieliku kasutusest kõrvaldamise. Kigali muudatus sisaldab meetmeid HFC heitkoguste vähendamiseks ja see aitab rakendada Pariisi kokkulepet, eelkõige hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu veelgi, et see jääks 1,5 °C piiresse võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.
Kigali muudatus võimaldab 21. sajandi lõpuks ära hoida ülemaailmse õhutemperatuuri tõusu hinnanguliselt 0,5 kraadi võrra. Seega on Kigali muudatusel oluline positiivne mõju loodus-ja elukeskkonnale. Kigali muudatus võeti vastu Montreali protokolli osaliste 28. kohtumisel, mis toimus 10.–15. oktoobrini 2016 Rwandas Kigalis.
Kigali muudatuse ratifitseerimisega ei kaasne Eesti õiguse muutmise vajadust. Euroopa Liidus reguleerib HFCsid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi määrus (EL) nr 517/2014) ning selle rakendusaktid, mis on Eesti jaoks otsekohalduvad.
Muudatuse täielikuks rakendamiseks tuleb vähesel määral muuta Euroopa Liidu õigust:
1) Määrus (EL) nr 517/2014 kehtestab HFCde vähendamiskohustused kuni aastani 2030, kuid Kigali muudatusega seatakse eesmärgid kuni aastani 2050. Seega tuleb HFCde vähendamise edasine ajakava kindlaks määrata määruse (EL) nr 517/2014 muutmise käigus, mis on planeeritud aastaks 2022.
2) HFCde litsentsimise nõudeid tuleb rakendada ka uute, taastatud ja puhastatud ainete impordi ja ekspordi puhul. Lisaks tuleb ka ÜRO Osoonisekretariaadile esitada imporditud, eksporditud, hävitatud ja lähteainena kasutatud HFCde kogused. Määrus (EL) nr 517/2014 näeb ette HFCde kvoodisüsteemi, mille rakendamiseks on Euroopa Komisjon loonud HFCde registri, kuhu tuleb esitada ka nõutavad aruanded. Euroopa Komisjon on hinnanud, et valdavalt katab kehtiv määrus Montreali protokolli nõuded, kuid muuta tuleb määruse (EL) 517/2014 rakendusakti, komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 1191/2014, millega määratakse kindlaks fluoritud kasvuhoonegaase käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artiklis 19 osutatud aruande vorm ja esitusviis. Kuna praegu ei ole rakendusmääruse muudatust vastu võetud, ei ole teada, kas nimetatud muudatustega võib kaasneda vajadus ka Eesti õigusakte muuta. Komisjon planeerib rakendusakti muudatused teha 2018. aasta jooksul.
3) Aastast 2033 tuleb EL tasandil keelata HFCdega kauplemine riikidega, kes ei ole protokolliosalised. Sellist nõuet hetkel Euroopa Liidu õigusaktides ei ole.
Kigali muudatus jõustub 1. jaanuaril 2019. a, kui selleks ajaks on vähemalt 20 protokolliosalist andnud hoiule oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja. Kui see tingimus ei ole nimetatud kuupäevaks täidetud, jõustub muudatus 90. päeval pärast tingimuse täitmist. Euroopa Liidu Nõukogu kiitis Euroopa Liidu nimel Kigali muudatuse heaks 17. juulil 2017. a. Euroopa Liit ja liikmesriigid planeerivad ratifitseerimiskirjad anda hoiule ühel ajal, mistõttu oodatakse liikmesriikidelt riigisisese menetluse lõpetamist võimalikult kiiresti. Kigali
muudatuse kiire ratifitseerimine on oluline, näitamaks arenguriikidele positiivset eeskuju.
Muudatus toob Eestile kaasa Montreali protokolli liikmemaksu suurenemise seniselt 80 838 dollarilt hinnanguliselt kuni 187 000 dollarini aastas.
Allikas Riigikogu Keskkonnakomisjon
