Maailmakoristuspäeval purustati rekordeid
21. septembril toimunud üleilmsel Maailmakoristuspäeval oli seekord rekordarv osalejat – 20 miljonit inimest 180st riigist ja territooriumilt. Seda on märksa rohkem, kui eelmisel aastal, mil koristuspäeval lõi kaasa 18 miljonit inimest 157 riigist. Maailmakoristuspäeva juhiti seekord Kosovo pealinnast Prištinast.
Kokkuvõtteid Maailmakoristuspäevast alles tehakse ja lõplikud numbrid selguvad novembri alguses. Esialgsetel andmetel olid suurima osalejate arvuga riigid Indoneesia (ligi 10 mln inimest), Pakistan (2,5 mln) ja USA (2 mln). Võrreldes eelmise aastaga oli koristajate arv mitu korda suurem Kambodžas (osales 800 000 inimest), Bulgaarias (434 000), Iraanis (220 000), Brasiilias (300 000) ja Itaalias (330 000). Eesti koristajate arv oli võrreldes möödunud aastaga pea kolm korda suurem – väikeprügi koristas üle 28 000 inimese. Kõige suurema protsendi elanikkonnast kaasasid Kõrgõzstan (7%), Bulgaaria (6%), Kambodža (5%), Indoneesia (3%) ja Eesti (2,1%).
Kõige rohkem koguti plastprügi, tähelepanu all olid ka suitsukonid
Maailmakoristuspäev algas Eesti aja järgi keskööl Vaikses ookeanis asuvalt Fidži saarelt ja lõppes 24 tundi hiljem Hawaiil. Koristati kõigil mandritel, sh Arktikas, kus randade koristamisel osalesid kruiisilaevade operaatorid ja reisijad.
Ettearvatult oli peamine jäätmeliik plast, mida leiti loodusest kõikjal maailmas. Hawaiil juhtis koristust Ameerika tuntud muusik Jack Johnson, kelle tähelepanu keskpunktis oli Hawaii kaunitel randadel vedelev prügi. Sri Lankal koguti ainuüksi ühest rannast 250 kilo plasti ja 15 kilo rannaplätusid.
Peale plasti pöörasid sel aastal paljud riigid, sh ka Eesti, suurt tähelepanu suitsukonide koristamisele. Neid koguti kokku miljardeid. Ainuüksi Eestis koguti 2 200 liitrit ehk 1,1 miljonit suitsukoni. Suitsukonide koristamise eesmärk oli inimeste tähelepanu juhtimine konide ohtlikkusele. Sageli arvatakse, et suitsukonid ei kujuta endast ohtu looduskeskkonnale. Tegelikkuses on sigarettide filtrid toksilised ja looduses ei lagune. Sel põhjusel on need ohtlikud nii lindude, loomade kui kaladele.
Koristuspäev toimus ka Afganistanis Kabulis, seda vaatamata keerulisele julgeolekuolukorrale ja lähenevatele presidendivalimistele. USA-s koristati kõigis viiekümnes osariigis ja viiel territooriumil merede taga, teiste looduslike vaatamisväärsuste seas koristati ka New Yorgis asuvat Hudsoni jõge. Ka Kariibi mere maades ja Ladina-Ameerika riikides tulid tuhanded inimesed koristama randu, tänavaid, metsi ja mägesid. Brasiilias koristati 1200 linnas üle kogu maa. Edukad riiklikud PR-kampaaniad tõid koristama suured rahvamassid Argentiinas ja Panamal. Koristustööd levisid lainena ka üle kogu Aafrika, kus koristuspäevale järgnenud tänavapeod koos muusika ja tantsuga kõlasid Kongost ja Mosambiigist Kameruni ja Nigeeriani.
Igal pool ei läinud koristuspäev päris nii, nagu oli plaanitud. Albaaniat tabas 30 aasta suurim maavärin ajal, mil 100 000 inimest oli tänavatel ja looduses koristamas. Inimtekkeliste maastikupõlengute tõttu tuli Indoneesias, Malaisias ja Singapuris paljud kavandatud koristustööd kas tühistada või leida koristamiseks uued paigad.
Maailmakoristuspäeval osales peale üksikisikute ka palju kohalikke ja globaalseid organisatsioone ja ettevõtteid. Teiste seas ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP), ÜRO elukeskkonna programm (UN-HABITAT), Earth Day võrgustik, Allianz, Toyota, Volvo ja Fujitsu. Eestis panid teiste seas õla alla Pocosys, Pipedrive, Dagcoin, Europark, Sorainen, Meedius, Hydroscand, Öselbirch, Santa Maria, Playtech, Zavod BBDO, Agenda PR, Telia, Ekspress Meedia, Ragn-Sells, Bolt ja Omniva.
Prügijooks
Eestist alguse saanud prügijooks ehk plogging toimus sel aastal peale Eesti ka Suurbritannias, Tšehhis, Hollandis ja paljudes teistes riikides. Kui Eestis vedasid teiste seas prügijookse eest Sandra Raju, Kelly Sildaru ja Jalmar Vabarna, siis näiteks Rootsis liitus ühe prügijooksu rühmaga kroonprintsess Victoria. Maailma kõrgeim prügijooks toimus ligi viie kilomeetri kõrgusel Hiinas.
Maailmakoristuspäev on Eestist alguse saanud liikumine, mida korraldab rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon Let’s Do It World. Järgmine Maailmakoristuspäev toimub 19. septembril 2020.
Keskkonnameedia
Foto: Let’s Do It World
