Maailmakoristuspäev toimub 21. septembril

Sel aastal toimub Maailmakoristuspäev 21. septembril. Möödunud aastal tõi Maailmakoristuspäev kodudest välja 17 miljonit inimest üle maakera ja aktsioonist võttis osa 158 riiki. Eestis osales möödunud aastal ligi 10 000 inimest ja kokku koguti 5 miljonit liitrit prügi.

„Maailmas on kaks suurt katastroofi, mis meie elukeskkonda hävitavad – kliimasoojenemine ja elurikkuse kadu. Me peame kõik koos endale ütlema, et vanaviisi enam ei saa! Ja leidma uue elustiili,“ tõdeb Eesti Maailmakoristuspäeva eestvedaja Mart Normet. „Koristamine on vähim, mis me teha saame, aga see on esimene asi, mida me tegema peame!”

Normet tõdeb, et eks iga muutus saab alata üksnes iseendast, tuleb vaid hakata probleemi teadvustama ning oma mõtetes sellele tähelepanu juhtima.

Ära unusta ennast Maailmakoristuspäevale registreerida

Eestis pööratakse tänavu tähelepanu eelkõige väikesele prügile, mis igal pool meie ümber vedeleb – suitsukonidele, pudelikorkidele, aga ka pakenditele ja ühekordsetele nõudele. Kõik need on asjad, mille asukoht on prügikastis, kuid mis on ometi märkamatult jõudnud mänguväljakule, põõsa alla, koduteele ja ukse kõrvale.

Maailmakoristuspäev on ainus päev kogu planeedil, mil miljonid inimesed maailma eri nurkades tulevad selleks välja, et teha koos midagi head. „Just selline koostegemine ongi ainus võimalus, kuidas midagi reaalselt muuta,“ kutsub Mart Normet ka kõiki eestlasi astuma 21. septembril õue ning enda jaoks armsaid paiku puhtaks kraamima.

Maailmakoristuspäevale Eestis saab registreerida nii individuaalselt kui gruppidena. Koristama saab registreerida maailmakoristus.ee kodulehel. Registreerides tuleb kirja panna oma andmed ja eeldatav osalejate arv. Samuti võiks ära märkida paiga, kus on plaanis koristada. Pärast koristuspäeva küsitakse uuesti osalejate lõplikku arvu ning kogutud prügi kogust.

Globaalne prügiprobleem

Kogu ettevõtmise sihiks on peale prügi koristamise juhtida tähelepanu globaalsele prügiprobleemile ning innustada eri sektoreid leidma ühiselt lahendusi.

1950ndate algusest kuni 2015. aastani on maailmas toodetud plaste kokku 8,3 miljardit tonni. Suurem osa sellest (79%) ladestatakse prügilates või jõuab loodusesse. Enamik plaste ei biolagune vaid muutub rabedaks ja pudeneb mikroplastideks ning jääb loodust reostama ja loomi ja inimesi ohustama aastasadadeks. Ookeanidesse jõuab aastas ligi 13 miljonit tonni plastijäätmeid.

Ookeaniprügiprobleem mõjutab suurel määral inimeste elu nii Indoneesias kui Kariibi mere väikesaartel, kus inimesed on aktiivselt liitunud Maailmakoristuspäevaga. Eelmise aasta koristuspäeva suurima osalejate arvuga riik oli 17 500 saarega Indoneesia, kus elab 265 miljoni inimest. Kui möödunud aastal osales Indoneesias koristuspäeval 7,6 miljonit inimest, siis sel aastal loodavad korraldajad, et osalejaid on saareriigis juba poole rohkem.

Maailmakoristus on roteeruv projekt ning iga aasta veab seda eest erinev riik. Tänavuse maailmakoristuse turunduskampaaniat veab Kosovo, eelmise aasta edukaim tiim, kes suutis oma riigis koristama tuua kümme protsenti elanikest. 

Let’s Do It World 

Pärast eelmise aasta Maailmakoristuspäeva sündis Eestis üks maailma suurimaid keskkonnaorganisatsioone – MTÜ Let’s Do It World, mille lõid koristuspäeva korraldanud ühendused üle ilma. Let’s Do It World organisatsiooni igapäevane juhtimine käib peakorterist, mis asub Eestis. Organisatsiooni president Heidi Solba on töötanud Teeme Ära rahvusvahelise võrgustiku loomisega viimased neli aastat.

Maailmakoristuspäev on ajaloo suurim kodanikualgatus, mis on alguse saanud Eestist ja mida juhitakse Eestist. Tuleval aastal panevad seljad kokku Maailmakoristuspäev ja planeedi teine suur keskkonnaliikumine Maa Päev (Earth Day). 2020. aasta avapauk maailma kraamimisele antakse aprillis, koristamine kulmineerub aga Maailmakoristuspäevaga septembri kolmandal nädalavahetusel. Aastaks 2020 on Let’s Do It World organisatsioon seadnud endale eesmärgi kaasata Maailmakoristuspäeva 70 miljonit inimest.

Kuna Maailmakoristuspäeva kampaaniad nõuavad palju ressursse, nii inimesi kui panustamist (ka Eestis korraldatakse Maailmakoristuspäev just tänu vabatahtlike pühendunud tööle), on mõned riigid otsustanud 2019. aasta koristuspäeva vahele jätta. Näiteks Kreeka, Portugal ja Armeenia keskenduvadki juba 2020. aasta koristusele.

Maailmakoristuse Eestis peakorteri toimimist toetavad Pocosys, Pipedrive, Dagcoin, Europark, Hydroscand, Meedius, Sorainen ja Ösel Foods. Samuti on ettevõtmisele õla alla pannud Agenda PR, Zavod BBDO ning mitmed teised vabatahtlikud ja toetajad.

Keskkonnameedia

Foto: Andreas Plaan