Lindström teeb tekstiilijäätmete taaskasutamiseks koostööd Aalto ülikooliga

Print Friendly, PDF & Email

Rõivatööstuse pikka aega kestnud kiire kasv on toonud meid olukorda, kus iga päev visatakse minema hunnikutes kvaliteetseid tekstiilmaterjale. Keskkonnast hooliv tekstiiliettevõte Lindström tegutseb selle nimel, et leida koostöös teadlastega tekstiilijäätmete kasutamiseks uusi viise.

Eestis tarbitakse ligi 17 000 tonni uusi rõivaid ja kodutekstiile aastas ehk umbes 12,4 kilogrammi inimese kohta. Keskmiselt tarbivadki Euroopa Liidu kodanikud 13 kilogrammi rõivaid aastas ning igal aastal visatakse ära 5,7 miljonit tonni tekstiile. Vaid väike protsent ostetud tekstiilidest jõuab taaskasutusse. Enamik tarbijate ära visatud või tööstustes üle jäänud riidematerjaidest jõuab olmejäätmete hulka, mis ladestatakse prügilates või põletatakse energia saamiseks.

Euroopa Komisjon on võtnud eesmärgiks seda süsteemi muuta ning alates 2025. aastast tuleb kõigis liikmesriikides hakata tekstiile liigiti koguma. Tekstiilijäätmete eraldi kogumise nõue hakkab kehtima nii ettevõtetele kui majapidamistele.

Mida teha kokku kogutud tekstiilijäätmetega?

Eraettevõtted, kes oma tegevuses ringmajanduse põhimõtetest lähtuvad, näitavad siinkohal teed. Üks neist on Lindström. „Oleme Lindströmis käinud läbi pika tee, et ringmajanduse põhimõtteid oma tootmistsüklis rakendada – rendime välja tekstiile, mis on toodetud vastutustundlikult, disainitud vastupidavaks ja mis on ringluses eri kasutajate käes seni, kuni need leiavad uue elu mõne teise toote toormaterjalina,“ sõnas tekstiiliettevõtte Lindström turundusjuht Oksana Skorbatjuk. Näiteks saavad Lindströmi porivaipadest juba täna poksikotid ja tööriietest toodetakse majade isolatsioonmaterjali. Hotellides kasutusel olnud linadest ja tekikottidest valmistatakse aga poekotte.

„Oleme võtnud endale ambitsioonika eesmärgi jõuda 2025. aastaks etappi, kus me suuname 100% oma tekstiilist tagasi ringlusesse. Paraku käib meile üle jõu üksi välja mõelda, kuidas seda teha. Vajame partnereid nii teadusasutustest, kes aitaksid leida innovaatilisi viise tekstiilijäätmete ümbertöötamiseks, kui ka teistest ettevõtetest, kes saaksid neid materjale enda toodete valmistamiseks kasutada,“ lisas Skorbatjuk.

Lindström teeb tekstiilijäätmete taaskasutamiseks koostööd Aalto ülikooliga
Oksana Skorbatjuk. Foto: Lindström

Kasutatud käterätirullide kangast saab toota kvaliteetset tekstiilikiudu

Et töötada välja uusi viise tekstiilide ärakasutamiseks, teeb Lindström koostööd Aalto ülikooliga. Skorbatjuki sõnul saab Lindströmi puuvillast käterätirulli pesta ja seejärel uuesti kasutada kuni 100 korda. Seejärel läheb see töökodadesse puhastuslappideks. „Tundsime, et sellest ei piisa ning materjali saaks veelgi paremini ära kasutada – ümber töötada ning uue kanga valmistamiseks kasutada,“ rääkis Skorbatjuk ülikooliga koostöö alustamise motivatsioonist.

Aalto ülikooli teadlased asusid otsima lahendust, kuidas käterätirullide kangast uut materjali luua. Teadlased kasutasid Ioncell® meetodit, mille puhul puuvillased käterätirullid asetati esmalt happevanni, kus puuvilla polümeerahelad lõhustusid. Seejärel lahustati materjal ioonvedelikus. Edasi sai materjalist teisi kiude lisades uue kanga kedrata. „Loodud materjal on äärmiselt tugev ja vastupidav. Ioncell® meetodiga on juba varem tugevaid kiude toodetud, kuid meie käterätirullidest saadud materjali tugevus üllatas isegi teadlasi,“ sõnas Skorbatjuk. Ta avaldas lootust, et selliseid innovaatilisi lahendusi töötatakse välja veel ning et need jõuavad varsti ülikooli seinte vahelt ka laiatarbekaupade toormaterjaliks.

Foto: Mikko Raskinen /Aalto Ülikool

Ioncell® on Aalto ülikoolis välja töötatud meetod, mille abil saab puidust või taaskasutatud materjalidest, näiteks taaskasutatud paberist ja papist või tekstiilijäätmetest, valmistada kvaliteetset tekstiilkiudu. Ioncell® protsessis kasutatakse uudset lahustit, mida nimetatakse ioonvedelikuks. Lahusti on keskkonnasõbralik, seda saab taaskasutada ja see ei ole tuleohtlik. Ioncell® kiud tunduvad pehmed ja on tugevad ka märjalt. Näiteks oli Lindstömi kasutatud käterätirullidest saadud uue materjali kiu tõmbetugevus 2,5 korda suurem kui puuvillakiul. Puidust valmistatud Ioncell® kiududest valmistatud kangast on kleite teinud näiteks Marimekko. Ioncell® kiududest valmistatud kangast kleiti kandis ka Soome presidendi abikaasa Jenni Aukio 2018. aastal Soome iseseisvuspäeval toimunud pidulikul vastuvõtul.

 Allikad: Lindström ja Aalto ülikool

Esifoto: Mikko Raskinen /Aalto Ülikool

close