*EnergeetikaArtiklite arhiiv

Kui jälgid energiatarbimist, leiad võimalusi, kuidas energiat säästa

Peaaegu igas ettevõttes on olemas võimalusi, kuidas energiat säästa, kuid ilma tarbimist analüüsimata on neid võimalusi raske leida. Uudse energiaseire- ja -juhtimissüsteemi rakendamine pakub lisaks energiasäästule teavet pinge kvaliteedi kohta, aidates sellega kulusid vähendada.

Elektrituru järkjärguline avamine muudab elektrienergia väljakujunenud hindu ja tarbijate suhtumist elektri kulutamisse. Hinnad hakkavad sõltuma näiteks nõudmise ja pakkumise vahekorrast elektribörsidel, valuutakursist, aasta- ja kellaajast, kütuste hindadest ja varustuskindlusest. Esialgu on suurtarbijatel oodata elektrihinna tõusu, mis tõenäoliselt toob kaasa muude kaupade hinnatõusulaine. Elektrituru avamine kestab 2013. aastani. Kõigepealt suured, seejärel ka väiksemad tarbijad peavad kohanema elektrienergia hinnamuutustega. Appi tuleb energiajuhtimissüsteemide täiustamine, kus oluline osa on energiakasutuse mõõtmisel ja seirel. Vajalikud seadmed viiakse protsessidele nii lähedale, kui see on otstarbekas, ning ühendatakse keskse seadmega näiteks Interneti kaudu.

Seire- ja juhtimissüsteemid aitavad leida võimalusi, kuidas energiat säästa

Seire- ja juhtimissüsteemi põhieesmärk on leida võimalusi energiasäästuks, vähendada ja ajastada tippkoormusi. Tavapärastest energiaarvestitest erinevalt saab nüüd protsesside energiatarvet salvestada ja reaalajas mitmes kohas hallata, nii et energiatarbe analüüsiks vajalikud andmed on oluliselt realistlikumad. Sellist süsteemi on kujutatud joonisel 1.

energiatarbimise jälgimine aitab leida võimalusi, kuidas energiat säästa
Joonis 1. Firma Janitza energiaseire- ja -juhtimissüsteem . Joonis Jüri Joller

Peale selle aitavad ajakohased mõõte- ja seireseadmed tuvastada pingekvaliteediga seotud probleeme. Pinge madal kvaliteet, näiteks pingekõikumine ja -lohud, -katkestused, -värelus, liigpinged, pingete ja koormuse asümmeetria, lubatust kõrgemad harmoonilised, tekitab suurt kahju eelkõige pidevprotsessidega tööstusettevõtetes.

Mõnel juhul võib kahju ulatuda sadadesse tuhandetesse kroonidesse (nt seadmete rivist väljalangemine ülepingest tingituna, pingekatkestusest põhjustatud tootmise seiskumine, kõrgemate harmooniliste voolust rakendunud kaitsmed, sellest põhjustatud toodangu ja materjalide kahjustumine, tööseisakud, andmete hävimine).

Pingekvaliteedi seireseadmed võimaldavad salvestada ja analüüsida toitepingete kõrvalekaldeid. Seireseadmetega saadud teabe analüüs aitab tuvastada ettevõttesiseseid ja -väliseid häiringuid ning vahel ka nende allikaid. Edasi saab leida ja kõrvaldada juba häiringute tekitajad või lisada toimimiseks vajalikud filtrid või varutoiteallikad. Näide salvestatud lühiajalisest pingelohust koormuse käivitamisel on toodud joonisel 2.

energiatarbimise jälgimine aitab leida võimalusi, kuidas energiat säästa
Joonis 2. Seireseadmega salvestatud lühiajaline pingelohk. Joonis Jüri Joller
Mõõte- ja seireseadmete paigaldamine

Mõõte- ja seireseadmed võib paigaldada kohtkindlalt või teha mõõtmised laenatud seadmetega kampaania korras. Eelistada tuleks kohtkindlat paigaldust, kuna sel juhul saab lahenduste toimimist pikka aega jälgida ja analüüsida. Näiteks saab kontrollida ostetud filtri tõhusust ja näha, kas häiringutega seotud mure lahendati. Mõõte- ja seireseadmetel on enamasti ka väljundid koormuste või varutoiteallikate juhtimiseks. On ka näiteks võimalus koguda muid digitaal- või analoogandmeid erinevatelt arvestitelt ja anduritelt. Energiaseire- ja -juhtimissüsteemi projekteerimisel ja rakendamisel võib saada tuge energiatehnika asjatundjatelt.

Ajakohase energiaseire- ja -juhtimissüsteemi kasutusele võtmine vähendab ettevõtte kulutusi elektrienergiale ja võimalikele ebakvaliteetsest toitepingest tingitud kahjudele. Paraneb ka ettevõtte konkurentsivõime, kuna energiakulud on paremini jälgitavad ja juhitavad. Ressursside sääst on vaieldamatu väärtus keskkonnakaitse seisukohalt, kuid säästetud energia, materjalid ja töö on ühtlasi ettevõtte puhaskasum, mille nimel tasub pingutada.

Artikli autor on JÜRI JOLLER, Tehnikateaduste doktor, volitatud elektriinsener

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 4/2010 lk 32–33

Foto:  rawpixel.com from Pexels