Kas soojustatud välissein peaks ka hingama?
Kui ringi vaadata, võib näha, kuidas majad rõõmsamaks muutuvad, vanad on soojustatud ja saanud uue katte. Suur osa majadest ootab aga veel oma järge.
Kindlasti ei ole ükskõik, millist soojustusviisi valida. Kas tuulutatud välisseinakate või krohv. Krohvi võib kanda kas villa (tunduvalt kallim) või polüstürooli peale.
Aina rohkem on kuulda, et krohvialuse polüstürooliga majade elanikud pole tulemusega rahul. Muret teeb muutunud sisekliima. Sügishommikuti võivad akende alaservad olla kaetud kondenseerunud aurust tekkinud vee piiskadega, mis annab märku toaõhu ülemäärasest niiskusest, või toad on umbseks muutunud ja seal ei tunta end enam mugavalt.
Paljud korteriomanikud on vahetanud välja vanad hästi hinganud aknad ning ventilatsioon ei tööta tihtipeale üldse. Kui maja veel mittehingavasse materjalisse pakkida, võib olukord õige halvaks muutuda. Pikapeale võivad seinapaneelid niiskuda ning see soodustab hallitusseente arenemist. Sellises korteris on ebamugav elada. Hoonetes võib leiduda üle 100 liigi seeni, kes niiskusrežiimi muutudes võivad vohama hakata ning põhjustada allergilisi vaevusi, nt nohu, köha või sügelemist. Ei saa väita, et polüstürooliga kaetud seintega majas oleks igal pool probleeme, küll aga on nende tõenäosus suur. Oluline on kindlasti eluruumide kasutamise intensiivsus ja see, kui palju neis tekib veeauru. Ei saa võrrelda korterit, milles elab kaks vanainimest, noore pere korteriga, kus kogu aeg toitu valmistatakse ja pesu kuivatatakse. Ka majade ja korterite ventilatsioon võib väga erinev olla.
Ventileeritavad välisseinakatted
Vastandina mittehingavale krohviga kaetud polüstüroolplaadile on olemas nn ventileeritavad välisseinakatted: sein kaetakse koheva villa ja tuuletõkkeplaadiga ning seina väliskatte ja soojustuskihi vahele jäetakse tuulutusvahe. Selle vahe kaudu pääseb hoonest välja tükkiv veeaur kergesti välja. Hoone on soojustatud, väljastpoolt korras ja ka sisekliima ei halvene. Tuulutatavad on ka puit-, plekk- ja mitmesuguste plaatidega kaetud välisseinad, kuid need materjalid on üldjuhul krohvist veidi kallimad. Seetõttu on mõistetav soov kasutada odavamat ülekrohvitud polüstürooli.
Ühe paremaid ventileeritud seinakatteid saab, kui kasutada Marmorockive. Need marmoripurust, tsemendist ja värvainest Rootsis toodetavad kerged fassaadikivid laotakse spetsiaalsele paigalduskarkassile ilma segu või mörti kasutamata. Tsingitud terasplekist karkass tekitab ka tuulutusvahe. Rootsis hakati sellist lahendust kasutama juba enam kui kolmkümmend aastat tagasi ning just hoonete lisasoojustamiseks.
Kuigi majade otsaseinu on kaetud ka profiilplekiga, siis kogu hoone välisseinte katmiseks kasutatakse sageli kivipuistega kaetud plaate. Eestis müüakse neist kodumaiseid plaate Tempsi ja Kivex, Soome plaate Cemstone ja Inglise plaate Stoneflex, mis erinevad alusplaadi materjali ja hinna poolest. Kodumaistel 1,2 x 3 meetri suurustel on kivipuiste all puitlaastplaat, seetõttu on nad ka odavamad. Plaatide ühenduskohtadesse pannakse liiteplekid. Kõiki neid plaate kasutatakse just tuulutatud välisseinte korral.
Kokkuvõttes võib öelda, et eelistama peaks tuulutatud välisseinu, siis ei ole karta seinte niiskumist. Kui otsustatakse aga valida mittehingav seinakate, tuleks kindlasti vaagida, kas selline lahendus konkreetsele majale kõlbab või mitte. Enne maja renoveerimisele asumist tasub pakutavate võimalustega lähemalt tutvuda, sest peale maja välimuse on veel muidki asjaolusid, mida tasub valiku tegemisel silmas pidada.
Artikli autor on REIN IILA, Erek OÜ
Fotol on plaatidega Stoneflex kaetud otsasein. Foto: Erek OÜ
Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 2/2008 lk 52–53
