Virumaa veekogumite seisundit püütakse parandada
LIFE IP CleanEST projekti raames parandatakse järgneva 10 aasta jooksul Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundit. Projekt katab kokku 240 000 hektari suuruse maa-ala, hõlmates ühtekokku 574 km voolu- ja ligi 160 000 hektarit rannikuveekogusid. Projekti juhib Keskkonnaministeerium.
Tegemist on esimese suuremahulise ja integreeritud ettevõtmisega Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamiseks. Projektiga hõlmatud veekogumite reostamise algus ulatub osaliselt eelmise sajandi esimestesse aastakümnetesse.
Keskkonnaminister Rene Koka sõnul soovitakse projekti lõpptulemusena tuua elu tagasi nendesse veekogudesse, kus see inimtegevuse tulemusena on tugevalt kannatanud.
Tööde läbiviimine on jagatud etappidesse. 2020. aastal on fookuses Rakvere linna läbiva Soolikaoja uuringute tegemine ja leevendavate meetmete väljatöötamine. Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumilt eemaldatakse jääkreostus – umbes 1200 tonni õliseguseid jäätmeid ja saastunud pinnast. Pahnimäe jääkreostusobjekti jaoks töötatakse välja sobiv puhastustehnoloogia. Plaanis on ka Püssi paisu eelprojekteerimine kalade rändevõimaluste tagamiseks ja Erra jõe puhastamist ettevalmistavad tegevused.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul on Erra jõe sängi ja kallaste 1,5 kilomeetri pikkuse jääkreostuse eemaldamise ettevalmistöödega juba alustatud. „Erra jõe põhja ladestunud pigi on kohati poole meetri paksune. Pärast reostuse eemaldamist tasandatakse puhastatud alad ning taastatakse jõelised elupaigad,” märkis Liiv.
Peale veekogude puhastamise ja jääkreostuse tõrjumise taastatakse Virumaa jõgedes ka kalade kudemisalasid. 10 aasta vältel asustatakse regulaarselt lõhe ja meriforelli maime puhastatud elupaikadega jõelõikudesse, sh ka Purtse jõkke, eesmärgiga luua isetaastuvad lõheliste asurkonnad.
CleanEST’i puhul on tegemist ka pretsedenti loova katseprojektiga, mille käigus selgitatakse välja, kas ja kuidas saab veekogude puhastamiseks kasutatavaid võimalusi rakendada teistel objektidel nii Eestis kui Euroopas. Projekti käigus saadud praktilise kogemuse, uuringutest tehtud järelduste ja seire tulemuste põhjal analüüsitakse ka võimalusi veemajanduskavade meetmete uuendamiseks.
Projekti rahastamine ja partnerid
Ligi 16,7 miljoni euro suuruse eelarvega LIFE IP CleanEST projekt kestab kümme aastat. Euroopa Komisjon rahastab projekti 60% ulatuses. Eesti 40% suuruse omaosaluse jaoks saadakse raha SA Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja riigieelarvest. Projekti juhtpartner on Keskkonnaministeerium.
Projekti partnerid on Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Geoloogiateenistus, Maaeluministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Teaduskeskus AHHAA, Eesti Rahvusringhääling, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Rakvere linn, Narva linn, Alutaguse vald, Lüganuse vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Kadrina vald, Väike-Maarja vald ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Projekti välispartner on NGO Rivers Trust.
Eesti Geoloogiateenistus osaleb Life IP CleanEST projektis partnerina kahes põhjaveekogumeid puudutavas tegevuses. Üks tegevustest hõlmab kuue põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi uuringuid, eesmärgiga selgitada ohtlike ainete (nt nitraadid, arseen, fenoolid) sisaldust põhjavees ja põhjavee üldise keemilise koostise kujunemist ning prognoosida põhjavee seisundi muutusi. Teise tegevuse raames keskendutakse põllumajandusliku hajukoormuse poolt põhjavee kvaliteedile avaldatava mõju uurimisele suuremate põllumajandusettevõtete lähikonnas.
Keskkonnameedia
Foto: Ilme Parik / Wikimedia Commons CC BY-SA 3.0
