Heategevusprojekt “Tekstiil ringlusse!”
Euroopa Komisjoni Eesti esindus koostöös Keskkonnaministeeriumiga käivitavad 14.-15. augustini toimuval Arvamusfestivalil inimeste tarbimisharjumustele ja ringmajandusmudelile tähelepanu juhtiva heategevusprojekti “Tekstiil ringlusse!”.
“Tekstiil ringlusse!” projektiga edendatakse Eestis kasutatud rõivaste liigiti kogumist, korduskasutust ja ringlussevõttu. Ühe keskse tegevusena pakub projekt Uuskasutuskeskusele annetatud tekstiilitoodetest uute kodutekstiilide tootmisega töövõimalusi psüühilise erivajadusega inimestele ja naiskinnipeetavatele.
Disainer Reet Aus arendas tekstiilitoodete kogumise ja taaskasutamise vajaduse teadvustamiseks seeria kodutekstiile, mis toodetakse üle Eesti Hea Hoog SA tootmisüksustes ja Tallinna Vanglas. Eesti vanglateenistus toodab lapitekke, Sihtasutus Hea Hoog aga põllesid, pajakindaid, tekstiilist kotte, dekoratiivpatju ning väikeseid vaipu töökeskustes Tallinnas, Rakveres, Raplas, Uuemõisas ja Võisikul.
Taaskasutustoodete disainimist ning tootmist eestvedav disainer Reet Aus on seisukohal, et kuigi me Euroopast väljaspool toimuva tootmise tekstiilijäätmeid ei näe, on see probleem meil tõsine kasutatud rõivaste näol. “See on ületootmise loogiline tagajärg ning see praktiline projekt vaatlebki ringlussevõtu võimalusi kohalikul tasandil. Kuidas meie kasutatud rõivad tagasi ringlusse suunata ja miks, sest aastast 2025 me neid enam prügilasse saata ei saa,” sõnab Aus.
Valmivad kodutekstiilitooted – tekid, padjad, põlled, pajakindad ja kotid – jagatakse laiali abivajavatele hoolekandeasutustele üle Eesti. Lisaks leiavad projekti jooksul aset mitmed üritused alates Arvamusfestivali arutelust ja tekstiilitoodete töötubadest kuni Disainiöö näituse ja Keskkonnaministeeriumi jäätmetekke vähendamise nädalani välja.
Projekt “Tekstiil ringlusse!”on üks osa Euroopa rohelise kokkuleppe raames Euroopa Komisjoni Eesti esinduse läbiviidavatest tegevustest 2020. aastal. Projekti koostööpartnerid on Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Keskkonnaministeerium, disainer Reet Aus (Aus Design OÜ), Uuskasutuskeskus, Hoolekandeteenused AS (sh Sihtasutus Hea Hoog) ja Eesti Vanglateenistus.
Tekstiilitööstus on üks keskkonda saastavamaid
Tekstiilitööstuse kasvuhoonegaaside koguheide – 1,2 miljardit tonni kasvuhoonegaase aastas – on suurem kui kõigil rahvusvahelistel lendudel ja meretranspordil kokku. Peale tekstiilide tootmise tekitab reostust ka nende värvimine ja töötlemine – 20% kogu tööstuslikust veereostusest maailmas tekitatakse just tekstiilitööstuses.
Tekstiilitoodete tarbimine on 20 aastaga kasvanud 400%. Üheks tarbimise kasvu põhjuseks on kiirmood. Mida rohkem uusi riideesemeid toodetakse, seda suuremaks kasvab ka tekstiilijäätmete hulk. Tekstiilijäätmete ümbertöötamise teeb keeruliseks materjalide mitmekesisus ühes tootes. Selleks võivad olla nööbid, lukud või needid, kuid samuti tooted, mis koosnevad eri tekstiilidest. Problemaatilised on ka sünteetilised ja muud tehismaterjalid, ennekõike neis leiduvate mikroplastide tõttu. Kasutatud rõivaste ja tekstiilide valdkonna suurim väljakutse on kiirmoe pidev kasv ja sellest tulenev rõivaste madal kvaliteet ning puudulikud ringlussevõtu võimalused Eestis ja naaberriikides. Kokku kogutavate rõivaste madalat kvaliteeti võib tingida ka rõivaste kauem kasutamine ja uued ärimudelid, mis aitavad inimestel kõrgema kvaliteediga rõivaid ja tekstiile ise maha müüa ja tulu teenida.
Eesti inimesed toovad Uuskasutuskeskusse ühe kuu jooksul 70 tonni tekstiilitooteid, keskmine neljaliikmeline Eesti perekond viskab aastas ära umbes 280 riideeset. Eestis kogutakse praegu ligi 25% kasutamisjärgsetest rõivastest ja tekstiilidest, üle kahe kolmandiku riietest ladestatakse prügilates või põletatakse. Eestis tekstiilijäätmeid ümber ei töödelda.
Euroopa Liidus tuleb alates 2025. aastast tekstiilijäätmed muudest jäätmetest eraldi koguda. Eestis täna üleriigiline lahendus tekstiilijäätmete liigiti kogumiseks puudub. Samuti ei ole Eestis keelatud müümata jäänud rõivaste hävitamine.
Keskkonnameedia
Foto: cottonbro from Pexels
