Granuleeritud põlevkivituhka saaks kasutada väetisena
Põlevkivituhka saaks põllumajanduses väetisena laialdasemalt kasutada, kui tolmjas tuhk graanuliteks töödelda. Parima võimaliku lahenduse leidmiseks teeb Eesti Energia koostööd teadlastega ja põllumajandustootjaid ühendava mittetulundusühinguga Põllukultuuride klaster.
Põlevkivituha kasutamist väetisena katestati Sitsiilias
Eesti Energia kütuste ja kõrvalproduktide kaupleja Lauri Laanemäe sõnul on põlevkivituhk oma olemuselt lubiväetis, mis neutraliseerib muldade liigset happesust ja tõstab taimetoitainete sisaldust. Kuid granuleerimata põlevkivituha transportimine, hoiustamine ja põldudele laotamine potentsiaalsetel sihtturgudel on keeruline. Küll aga võiks Eesti eksportida põlevkivituhka granuleeritud kujul.
Eesti Energia saatis eelmisel aastal Sitsiilia suurimasse tomati- ja kurgikasvatusse katsetamiseks 35 tonni põlevkivituhka. Katsetulemused olid head, kuid Sitsiilia partner soovis toodet granuleeritud kujul. Eesti Energia teeb praegu koostööd teadlaste ja põllumeestega, et välja töötada tuha granuleerimise parim retsept ning tootmistehnoloogia. Eesti Energia osaleb selles projektis kui toorme omanik ja potentsiaalne tarnija.
Praegu käib graanulite katsetamine
Mitmetoimeliste granuleeritud maheväetiste arendusprojekti juhib Eesti Maaülikooli professor Alar Astover. Tema sõnul on tuha sobivus happeliste muldade lupjamiseks juba ammu tõestatud fakt. Samuti on tuha granuleerimist varemgi proovitud, kuid seekord mindi projektiga kaugemale.
Käimasoleva koostööprojekti eesmärk pole jõuda ühe ja ainuõige graanulite tootmisviisini. Graanuliretseptide koostamisel soovitakse lähtuda mulla eripärast. Vastavalt mulla puudustele saab graanuleid küllastada erinevate, puhtas mullas liiga vähe leiduvate taimetoiteelementidega, näiteks fosfori või kaaliumiga. Nii mitmekesistuvad ka granuleeritud põlevkivituha kasutus- ja ekspordivõimalused.
Alar Astoveri sõnul tegeldakse praegu lähtematerjalide ja muldade analüüsimisega. Varasemate teadmiste alusel on esimesed segud granuleeritud ning alustatud on labor- ja nõukatsetega. Laborianalüüsid võivad küll paljulubavad olla, ent lõplik tõekriteerium on ikka taim ise. Taimkatsetega alustatakse kõigepealt kasvuruumides ja seejärel on plaanis hakata graanuleid katsetama põldudel.
Ettevõtmise eesmärk on suurendada põlevkivituha kui olulise kohaliku ressurssi kasutust ja võimaldada tootjatel, sh mahetootjatel mulla seisundit parandada ning seeläbi saagikust tõsta. Mitmetoimeliste maheväetiste prototüüpide arendamiseks eraldas PRIA toetuse Põllukultuuride klastrile, mida juhib Roosi Soosaar. Klastri tegevust rahastavad Innovatsiooniklastri toetusmeetmed, mis on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” alaliik. Klastri teaduspartnerid on Eesti Maaülikool, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Tartu Ülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ning Helsinki Ülikool.
Allikas: Eesti Energia
Foto: Andrei Simonov / Wikimedia Commons CC BY-SA 3.0
Vt ka Uuve Kirso artiklit Põlevkivituhk kui kasulik kõrvalsaadus (ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 5/2008, lk 26–29).
