EL struktuurivahendid 2021–2027
Valitsus kiitis 17. oktoobri istungil heaks Eesti seisukohad, millistest põhimõtetest lähtudes tuleks planeerida Euroopa Liidu struktuurivahendid järgmisel eelarveperioodil 2021–2027. Üheks muudatuseks võrreldes senise eelarveperioodiga on, et vahendite kasutamist on kavas planeerida praegu koostatavas pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletavate arenguvajaduste, sihtide ja reformide põhjal.
Struktuurivahendite rakenduskava eelnõu esitatakse valitsusele järgmisel kevadel koos riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2021–2024. Pärast valitsuse heakskiitu esitab rahandusministeerium rakenduskava eelnõu ametlikult Euroopa Komisjonile. Seejärel algavad ametlikud läbirääkimised komisjoniga, et rakenduskava kinnitada ning seda ellu viima hakata.
Praeguseks eelarveperioodiks (2014–2020) on Eestile ette nähtud struktuurivahendeid kokku 3,5 miljardit eurot, mis jagunevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahel. Eesti majanduse arenguga seoses järgmisel eelarveperioodil eraldatavad struktuurivahendid vähenevad, kuid Eesti saab ka edaspidi ELi eelarvest rohkem toetusi, kui ise sinna maksab.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldataks Eestile 2021–2027 perioodiks ühtekuuluvuspoliitika vahendeid 3 miljardit eurot. Valitsuse seisukohtade järgi peaks Eestile eraldatud toetuste maht vähenema sujuvamalt kui Euroopa Komisjoni ettepanekus. Lõplikud kokkulepped ning eraldatavad summad selguvad Euroopa Parlamendi ja kõigi liikmesriikide peetavatel läbirääkimistel. ELi uue eelarveraamistiku vastuvõtmiseks on vaja Euroopa Parlamendi ja kõigi liikmesriikide üksmeelset toetust.
Eraldatavad struktuurivahendid peaksid võimaldama vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erisusi liikmesriikide piirkondade vahel. ELiga ühinemisest saadik on ühtekuuluvuspoliitika olnud Eestile oluline. Eesti arengut toetatakse ELiga ühinemisest alates kuni käimasoleva eelarveperioodi 2014–2020 lõpuni kokku 7,2 miljardi euroga. Tegu on Eesti jaoks ühe olulisema ELi eelarvest rahastatava poliitikaga ning investeeringute allikaga, mille toel uuendatakse muu hulgas Eesti koolivõrku, tervishoiu, turismi ja veemajanduse taristut, rajatakse transpordiühendusi, toetatakse ettevõtlust, innovatsiooni ja teadust.
Arengustrateegia „Eesti 2035“
Ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimise alusena kasutatav arengustrateegia „Eesti 2035“ on riigi pikaajaline kõikehõlmav strateegia. Võttes arvesse „Eesti 2035“ strateegiat ning mitteametlikke eelläbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, valmib 2019. aasta lõpuks rakenduskava eelnõu kavandatud sihtide ja nende saavutamiseks EL toetusega kavandatavate tegevuste kohta koos täpsema rahastamiskavaga. See esitatakse pärast riigisisest kooskõlastamist ja avalikke konsultatsioone valitsusele heakskiitmiseks aprillis 2020.
EL ühtekuuluvuspoliitika viis üldist eesmärki
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on viis üldist poliitikaeesmärki. Need on: nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem ja kodanikele lähedasem Euroopa.
Nutikama Euroopa saavutamiseks on kavas toetada innovatsiooni, digitaliseerimist, majanduse muutumist ning väike- ja keskmiste ettevõtete arengut.
Rohelisem Euroopa tähendab investeeringuid energiasüsteemi ümberkujundamisse, taastuvenergia arendamisse ja kliimamuutuste ennetamisse ning nende mõju leevendamisse. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik keskkonna kasutamine. Struktuurivahendite toel on kavas muu hulgas luua võimalusi säästlikumaks energiatarbimiseks, uuendada transporditaristut ja parandada hoonete energiatõhusust.
Transpordi- ja digivõrgustike abil on võimalik kujundada paremini ühendatud Euroopa. Eesti valitsuse üks eesmärk selles vallas on tagada kiire internetiühendus seal, kus turg seda ei suuda. Samuti on kavas rekonstrueerida raudteid, ehitada maanteid ning aidata kasutusele võtta keskkonnasäästlikke transpordivahendeid ja kütuseid.
Sotsiaalsem Euroopa toetab kvaliteetset tööhõivet, haridust ja oskuste omandamist, suuremat sotsiaalset kaasatust ja võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele.
Kodanikele lähedasema Euroopa all peetakse silmas kohalikult tasandilt juhitava arengu toetamist ja linnade säästvat arengut.
Allikas: Rahandusministeerium
Fotol on Jõgeva reoveepuhasti. Foto: Wikimedia Commons CC BY-SA 4.0
