Energiatõhusus tööstuses ja ärihoonetes

Print Friendly, PDF & Email

Viimasel ajal on palju juttu olnud energiasäästust, energiaauditist, energiatõhususe eurodirektiividest ja peagi kohustuslikust energiasertifikaadist.

Hoonete energiatõhusus

Esmapilgul tundub, et see kõik käib ainult Mustamäel ja Lasnamäel asuvate kortermajade kohta, kus aknaid vahetatakse ja seintele lisasoojustust paigaldatakse. Tegelikult ei piirdu energiasääst seinte soojustamisega. Palju tähelepanu pööratakse ka tehnosüsteemide ümberehitamisele, paigaldades töörežiimide häälestamiseks juhtimisautomaatika. Seinte soojustamine ja akende vahetamine on tegelikult üks pikema tasuvusajaga (20–50 aastat) energiasäästumeetmeid, samas on tehnosüsteemidesse tehtud investeeringute tasuvusaeg tihtipeale vaid 3–5 aastat. Seda eriti tööstuses, kus enamik energiasäästumeetmeid on seotud tehnosüsteemidega.

Kuid mis see energiasääst siis ikkagi on? Iseenesestmõistetavalt ei ole see vaid energia kokkuhoid. Energia kokkuhoid on näiteks küttekoormuse alandamine, tänu millele langetatakse hoone sisetemperatuuri ja vähendatakse kulutusi energiale, samas kaasneb sellega kõikide hoones viibijate mugavustunde vähenemine. Energiasäästumeetmeid rakendades seatakse eesmärgiks küttekulude alandamine, nii et sisekliima tingimused jääksid samaks või paraneksid. Selle eesmärgi võib saavutada, paigaldades soojustagastiga ventilatsiooniagregaadi, mis kasutab väljatõmmatava õhu jääksoojust ja suunab selle sissepuhutava õhu lisasoojendamiseks. Tulemuseks on sissepuhutava õhu kõrgem temperatuur ehk väiksemad küttearved ja parem õhukvaliteet.

Energiatõhususe saavutamise esimene samm on energiaaudit

Energiaauditi tegemise käigus kalkuleeritakse ja analüüsitakse objekti energiakasutust. Energiaauditi peamine tulemus on reastatud arvutuslikud energiasäästumeetmed koos investeeringu hinnangulise suuruse ja tasuvusajaga. Energiatõhususe teema üle arutledes võib tööstusklient tihtipeale väita: “Meil on üsna ajakohased seadmed (loe: soetatud viimase 10 aasta jooksul), seega ei ole meil siin kuskil midagi säästa.” Harva (mõni protsent juhtudest) võib see isegi tõsi olla.

Ise ei tulda tõhusate meetmete peale mitmel põhjusel, näiteks ei ole ettevõttes energeetikaasjatundjat, personal on hõivatud ja lisatöö võib põhjustada asjatut tüli, motivatsiooni puudumine, ettevõtte orienteeritus lühiajalisele kasumile. Tööstusauditeid tehes on ette tulnud kõiki neid põhjusi ja üldjuhul on igas tööstuses olnud võimalusi energiatarvet optimeerida.

Energiaauditi tegemiseks tööstuses ühtset vormi ei kehti ning tööde maht võib kõikuda kordades olenevalt objekti keerukusest ja uuringu tegemiseks vältimatutest töödest. On tööstusobjekte, kus infrastruktuuri teostusjooniseid ei olegi ning ülevaade toimuvast on ühe tehnilise töötaja peas. Sel juhul tuleb kehtiv olukord kaardistada ja arvutisse üles joonestada. Tööstuse energiaaudit, erinevalt hoonete auditist, ei pea hõlmama protsessi kõiki osi, vaid ainult neid, mis on probleemsed ja kus on näha energiasäästupotentsiaali. Selle väljaselgitamiseks tehakse üldjuhul kõigepealt objekti kiirseire, mille käigus tutvutakse objektiga, selle eripäraga ning selgitatakse välja alusandmete olemasolu. Seejärel tehakse kiired baasarvutused ning koos objekti esindajaga lepitakse kokku ettevõetava töö mahus ja kavandatavas tulemis. Kiirseire üks olulisemaid eesmärke on vältida liigse ja mittevajaliku töö tegemist. Kui kõik toimib normaalselt, ei ole mõtet hakata töömahukaid arvutusi tegema ega detailidesse süvenema.

Energiaaudit peab valmima koostöös tööstusobjekti esindajatega

Energiaaudit on edukas, kui kaasatakse ettevõtte energeetika- ja tööstussüsteemide asjatundjad ning määratakse vastutaja, kelle ülesandeks jääb auditi koostamiseks vajaliku taustteabe kogumine ja kelle poole energiaaudiitorid saavad pöörduda lisaküsimustega. Seega peab energiaaudit valmima koostöös tööstusobjekti esindajatega. Kui audiitorid peavad kogu teabe ise ja ei tea kust kokku otsima, kulub töö tegemiseks tunduvalt rohkem aega ja ka kulud suurenevad.

Senine kogemus näitab, et tööstusettevõtted kipuvad meiega ühendust võtma siis, kui olukord on juba kontrolli alt väljas ja nõuab kohe lahendust. Energeetika ja soojavarustus on tööstusprotsessi oluline osa, mille ebafunktsionaalne toimimine võib seisata kogu tehase. Piimatööstuses piisab lühiajalisest seisakust, et kogu tootmises olev toodang kanalisatsiooni läheks. Oleme kohanud ettevõtteid, kus katelde aastane remondieelarve ulatub mitme miljonini. Uus katel leevendaks olukorda, kuid selle paigaldamiseks vahendeid ei leita. Peale suurte remondikulude on ka töö väga pingeline. Automatiseerimata katlaid ja soojavarustussüsteeme tuleb majandada 24 tundi ööpäevas vaid selleks, et süsteemi kuidagimoodi käigus hoida.

Automaatikasüsteemide paigaldus võib tunduda kallis, kuid samas vähendab see oluliselt tootmise riske ja tööjõukulu. Ühitades automaatika, kauglugemise ja süsteemide kaugjuhtimise on võimalik oluliselt optimeerida nii energiatarvet kui ka tööjõukulu. Kui oluliselt, seda ütleb tootmisjuhile tööstusprotsesside auditeerimine. Energiasüsteemide investeeringud on kohati üsna mahukad. Samas tuleb arvestada, et maailmaturul tõusevad energiahinnad üha kiiremini, mõjutades ühtlasi hindu ka teistes sektorites, kaasa arvatud ehituses. Seda nimetame inflatsiooniks. Selleks et auditis pakutud meetmed ennast õigeaegselt ära tasuksid, ei tohiks seda olulist dokumenti kapinurka vedelema jätta. Soovitusi tuleb mõistlikus tempos hakata ellu viima, olgu selleks lisaautomaatika ja protsesside seiresüsteemi paigaldamine või alternatiivsete küttelahenduste juurutamine. Igal juhul tuleb seda teha õigeaegselt ja nobedalt, et energiatõhususe investeeringust saadavat tulu maksimeerida.

Artikli autor on MARGUS HERNITS OÜ Energiasäästubüroo

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 1/2008 lk 31–32

Foto: Pexels

close