Eesti Geoloogiateenistuses valmis mererannikute seire aruanne
Eesti Geoloogiateenistuses on valminud 2019–2020. aastal läbiviidud mererannikute seire aruanne. Eesti mereala ja ranniku keskkonnaalane ja majanduslik olulisus on viimastel aastakümnetel järsult suurenenud. Kasvav huvi rannaala kasutusele võtmiseks on süvendanud vajadust usaldusväärsete alusandmete järele, mis annavad vajalikke baasteadmisi. Andmeid on vaja merepõhja elupaikade kaardistamiseks, mere- ja rannaala ruumiliseks planeerimiseks ja kaitsmiseks, merepõhja ressursside otsimiseks ja kasutamiseks ning riskijuhtimise kaardistamiseks.
Mererannikute seire 2019–2020 lähteülesanne koostati arvestades merestrateegia raamdirektiivist (MSRD, 2008/56/EÜ), veepoliitika raamdirektiivist (VRD, 2000/60/EÜ), üleujutusdirektiivist (2007/60/EÜ) ja mereruumi planeerimise direktiivist (2014/89/EL) tulenevaid ülesandeid ja vajadusi. Nimetatud direktiivide nõuetest tulenevalt täiustati mererannikute võimalike arengusuundade paremaks välja selgitamiseks siiani kasutatud seire metoodikat. Et saada terviklikumat ülevaadet looduslike ja antropogeensete tegurite mõjul toimuvatest rannaprotsessidest (setete dünaamika, kulutus ja kuhjumine) laiendati senist uurimisala. Seda täiendati rannavööndi ja sellega külgneva madala (enamasti kuni 10 m sügavuse rannikumere osa) veealuse rannanõlva uuringutega.
Seirealadel tehti esmakordselt ka rannikualade geofüüsikalisi mõõdistamisi. Geofüüsikalistel mõõdistusandmetel põhinevad teemakaardid ja andmemudelid võimaldavad teha senisest tõhusamaid otsuseid ranna ja merealade pikaaegseks planeerimiseks, ennetamaks ranna ja mereala kasutusega seotud riske (sh ranna erosiooni, sadamate ja laevateede ummistumist). Meteoroloogilised andmed näitavad, et viimastel aastakümnetel on tõusnud tugevate tormide sagedus, mis loob suuremad eeldused kõrge veetaseme tekkimiseks ja kaasnevaks rannaerosiooni süvenemiseks. Sellest on tingitud ka suurem setete liikumine ning nt jõgede suudmete madaldumine ja ummistumine.
Uuringu käigus mõõdistati maismaalt lähtudes 11 seirealal kõrgusprofiilid RTK-GPS meetodil: Aegna, Harilaiu, Järve-Mändjala, Kakumäe, Naissaare (sadama), Narva-Jõesuu, Pirita, Ruhnu, Tahkuna, Tareste ja Valgeranna. Täiendavalt teostati 7 seirealal (Harilaiu, Järve-Mändjala, Kakumäe, Naissaare (sadama), Narva-Jõesuu, Tareste ja Valgeranna) esmakordselt ka veealuse rannanõlva geofüüsikalised uuringud. Viimaste puhul kasutati setete leviku ja koostise määramiseks setteprofilaatoreid ja külgvaate sonarit. Veealuse rannanõlva mõõdistamise alade valiku lähtuti sadamate ummistumisest (Narva-Jõesuu, Tareste, Naissaare) setete aktiivsest liikumisest (Kakumäe, Järve-Mändjala).
Aruande 2019.–2020. aasta mererannikute seire tööd leiab keskkonnaseire andmekogust KESE.
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus
Foto: Tarmo Roop / Wikimedia Commons, CC BY-SA 3.0
