Paberitööstuse jäätmed sobivad plastide tootmiseks
Tselluloosi- ja paberitööstuse jäätmed (kõrvalsaadused) lendtuhk ja kiudsavi e nn paberimuda sobivad toormaterjalina kasutamiseks polüpropüleeni tootmiseks. Tulevikus võiks neist jäätmetest valmistada kuni poole vajaminevast, praegu peamiselt nafta baasil toodetavast ja looduses mittelagunevast polüpropüleenist. Kiudsavi ja lendtuhka saab kasutada ka survevalu- ja ekstrusioonimeetodil valmistatud komposiitplastide tootmiseks.
Paberitööstuse jäätmed jõuavad praegu enamasti prügilasse
Tselluloosi- ja paberitööstuses tekib lendtuhka ja kiudsavi suures koguses. Peale plastitööstuse saaks kiudsavi ja lendtuhka kasutada toormaterjalina ka looduslike lisandite asemel betooni- ja asfalditööstuses ning ehituses. Praegu jõuavad tselluloosi- ja paberitööstuse jäätmed suures osas prügilatesse või need põletatakse. Kuid nende kasutamine vähendaks polüpropüleeni ja komposiitplastide tootmiskulusid, samuti vähenks tootmise mõju keskkonnale ja jäätmete kogus. Polüpropüleen on maailmas toodangumahult teine plast polüetüleeni järel. Seda kasutatakse peamiselt auto- ja elektroonikatööstuses, pakenditööstuses, ehituses ja meditsiinis. Kuna
Tselluloosi- ja paberitööstuse kõrvalsaaduste kasutamise võimalusi uuriti Soome Tehnilise Uurimise Keskuses (Technical Research Centre of Finland, VTT). Läbiviidud uurimistöö oli üks osa 2016. aastal lõppenud EL Reffibre projektist.
Projektis osalesid Soome firmad Plastec Finland Oy ja Wiitta Oy, kes tootsid põrandaplaate ja väikesi konteinereid. Nende toodete valmistamiseks kasutati toormaterjalina 30 % ulatuses paberi- ja tselluloositööstuse kõrvalsaadusi. Peale põrandaplaatide ja konteinerite saaks paberi- ja tselluloositööstuse kõrvalaadustest toodetud komposiitplastidest valmistada ka näiteks kaubaaluseid ja kaste.
Paberitööstuse jäätmeid saab kasutada komposiitmaterjalide tootmisel
Laborikatsed näitasid, komposiitide tootmisel võiks kasutada toormaterjalina 50% ulatuses tselluloosi- ja paberitööstuse jäätmeid. Kõrvalsaaduse kogus komposiitplastis mõjutab toote omadusi: tugevust, sitkust, kuumale vastupidavust, väljanägemist ja pinnatekstuuri.
Peale VTT osalesid Reffibre projektis Technische Universität Darmstadt, Papiertechnische Stiftung, Instituto Tecnológico del Embalaje, Transporte y Logstica, Bumaga BV, Confederation des Industries Papetieres Europeennes CEPI Aisbl, Vrancart S.A. Adjud, Alucha SL, Papierfabrik Utzenstorf AG ja Holmen AB. Projekti juhtis VTT.
Soome Tehnilise Uurimise Keskus VTT (Technical Research Centre of Finland, VTT ) on Euroopa üks juhtivaid teadus- ja uuringukeskusi, kelle eesmärk on tõsta oma klientide konkurentsivõimet.
Keskkonnatehnika
Fotol on Plastec Finland Oy ja Wiitta Oy toodetud põrandaplaadid ja konteinerid, mille valmistamiseks on kasutatud paberi- ja tselluloostööstuse kõrvalsaadusi kiudsavi ja lendtuhka.
