Terviseamet kasutab joogivee analüüsimiseks uut meetodit
Terviseameti Põhja-Eesti veeproove analüüsivas kesklaboris võeti aasta alguses joogivee analüüsimiseks kasutusele uus meetod Colilert-18, mis annab joogivee kvaliteedist senisest oluliselt täpsema ülevaate. Uus analüüsimeetod on võetud kasutusele ka AS Tallinna Vesi laboris. Sel põhjusel on ka Tallinna ja Harjumaa joogiveest avastatud varasemast enam coli-laadseid keskkonnabaktereid.
Joogivee analüüsimiseks kasutatav uus meetod on varasemast kiirem, täpsem ja tundlikum ning seda kasutades on võimalik avastada rohkem keskkonnabakterite hulka kuuluvaid coli-laadsete bakterite liike. Kuna joogivee direktiivi ja määruse kohaselt ei tohi indikaatornäitaja ehk coli-laadsete bakterite piirmäär ületada nulli, on terviseamet ja vee-ettevõtted vajadusel lähtunud üleüldisest ohutuse printsiibist ning soovitanud väikelaste ja immuunpuudulikkusega inimeste puhul igasuguse riski välistamiseks vett enne joomist keeta. Selliseid ettevaatusabinõusid saavad kliendid rakendada lühiajaliselt kuni olukorra normaliseerimiseni.
Keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns peab oluliseks tõsiasja, et lähemal uurimisel pole siiani ühestki coli-laadseid baktereid sisaldanud proovist leitud fekaalsele reostusele viitavaid baktereid E.coli ega enterokokke. „Kuna coli-laadsed indikaatornäitajad võivad viidata joogivee kvaliteedi muutusele, analüüsiti piirnormi ületanud joogivett põhjalikumalt, selgitades välja ka bakteri olemuse ja ohuteguri. Seega läheneti igale juhtumile individuaalselt. Alati ei pruugi nulltolerantsi ületamine tähendada reaalset probleemi,“ ütles Liepkalns, kelle sõnul pole vee kvaliteet varasemate aastatega muutunud, sest teiste kvaliteedinäitajate tulemused on võrdlemisi samaks jäänud.
Mikroorganismide arvukust joogivees mõjutavad nii torustikus oleva vee temperatuur kui ka vee kasutamine. Suvel hakkavad mikroorganismid vähese veetarbimise tulemusel kiiremini kasvama kui talvel. Seetõttu rakendasid Tallinna ja Harjumaa veekäitlejad suveperioodil veekvaliteedi tagamiseks erinevaid meetmeid. Näiteks suurendati mõnes Tallinna ja Harjumaa piirkonnas mõnevõrra kloori sisaldust joogivees, desinfitseeriti ja pesti läbi torustikke, jahutati soojemat vett torustikus jahedama põhjaveega ning tehti täiendavaid veeanalüüse.
Joogivee kvaliteet sõltub ka kinnistu omanikust
Liepkalnsi sõnul mõjutab kraanist tuleva joogivee kvaliteeti otseselt ka kinnistu omaniku käitumine. Näiteks võib veekvaliteedi halvenemise tingida nii vana filtrielement kui ühiskondlikus hoones kollektiivpuhkuse tõttu torudesse seisma jäänud vesi. Seisev vesi ja hooldamata torustik tekitavad bakteritele soodsa kasvukeskkonna ning seetõttu moodustub majapidamisse paigaldatud filtrile biokile, kus võivad hakata arenema muuhulgas tervisele ohtlikud bakterid.
Et saada täpsem ülevaade coli-laadsete bakterite olukorrast Harjumaal ning töötada välja täpsemad soovitused ja juhised veekvaliteedi hoidmiseks ja vajaduse korral parendamiseks, jätkab terviseamet koostöös veekäitlejatega olukorra jälgimist ja hindamist.
Tulevikus hakkavad kõik terviseameti laborid kasutama joogivee analüüsimiseks Colilert-18 meetodit.
Allikas: Terviseamet
Foto: Daria Shevtsova/ Pexels
