Kuivjääpuhastus

Kuivjääpuhastus on protsess, milles puhastusmaterjalina kasutatakse kuivjäägraanuleid, s.o süsihappejää tükikesi, mille temperatuur on –78 °C. Graanulid kiirendatakse suruõhudüüsis ning paisatakse läbi püstoli puhastatavale pinnale, nii nagu muudegi survepuhastusmeetodite puhul. Puhastada saab õige mitmesuguseid tööstusseadmeid.

Puhastusseadmele, mis on varustatud toitevooliku, puhastusvooliku ja -püstoliga, on vaja kuiva suruõhku (vähemalt 2 m3 /min), elektrivoolu ja kuivjäägraanuleid. Graanulid valatakse suruõhusüsteemi või kompressoriga ühendatud seadme kolusse, kust graanulite voog liigub suruõhu jõul läbi puhastusvooliku püstolisse.

Kuivjääpuhastuses kulgeb neli protsessi:

• rabestumine – temperatuuri järsu alanemise mõjul orgaaniline mustus kõvastub ja muutub rabedaks, selle nakkuvus pinnaga ja elastsus vähenevad;
• termošokk – järsu paikse jahutamise tulemusena tekkivad termilised pinged lõdvendavad sidet mustusekihi ja puhastatava pinna vahel;
• põrkamine – suurel kiirusel vastu puhastatavat pinda paisatavad graanulid lõhuvad mustusekihti;
• plahvatuslik sublimatsioon – kokkupuutel puhastatava pinnaga kuivjäägraanulid aurustuvad ning nende ruumala suureneb plahvatuslikult (üle 500 korra). Mikroplahvatused lõhuvad ja eemaldavad mustusekihi.

Puhastusmeetodi eelised

Meetodi unikaalne omadus on see, et vastu puhastatavat pinda põrkavad kuivjäägraanulid aurustuvad, tänu millele pind jääb kuivaks ja elektrit mittejuhtivaks. See võimaldab kuivjääpuhastust kasutada ka sellistes kohtades, kus ei saa või ei taheta kasutada vett, lahusteid, liiva ega keemilisi puhastusaineid, nt elektrimootorite ning elektrooniliste või hüdrauliliste osadega varustatud seadmete puhastamisel. Tänu puhastusmaterjalile ei teki kuivjääpuhastamisel muid jäätmeid peale pinnalt eemaldatava mustuse, mida on lihtne kokku pühkida või tolmuimejaga eemaldada.

Kuivjääpuhastus sobib ideaalselt eemaldama liimi-, vaigu-, laki-, õli-, rasva-, söetolmu- ja tahmakihte, valuvormijääke, bituumenit ning plasti- ja kummijääke. Seda puhastusviisi on sageli võimalik rakendada tootmisseadmete töötamise ajal, neid lahti monteerimata, säästes sellega oluliselt tootmisseisakutega seotud kulutusi.

Kuivjääpuhastus ei ole abrasiivne ning tänu sellele töödeldakse puhastatavaid pindu väga õrnalt. Seetõttu sobib ta ka kergesti kahjustuvate nikkel-, kroom- ja alumiiniumpindade puhastamiseks. Ettevaatlikum tuleb olla puitpindade puhul. Kui puhastataval seadmel on kummi- või plastdetaile, siis tuleb jälgida, et neid ei puhastataks liiga kaua, vastasel korral võivad nad muutuda hapraks ja puruneda.

Kasutusalad

Toiduainetööstus: liimi, vaigu, tolmu, rasva, tahma jms eemaldamine tootmisliinidelt, pakkimis- ja villimisseadmetelt, küpsetusahjudest ja ventilatsioonilõõridest.

Puidutööstus: liimi, vaigu, tolmu, saepuru, õli ja nendest moodustunud kummilaadse kihi eemaldamine puidupressidelt, -kuivatitelt, -freesidelt ning muudelt seadmetelt ja tootmisliinidelt.

Trükitööstus: värvi- ja lakijääkide eemaldamine trükirullidelt ja muudelt trükiseadmetelt.

Kummi- ja plastitööstus: tootmisjääkide, liimi ja õli eemaldamine survevaluvormidelt, matriitsidelt, ekstruuderitelt ja muudelt seadmetelt.

Tulekahjujärgne puhastamine: tahma-, sünteesvaikude ja söejälgede kõrvaldamine puit-, metall- ja kivikonstruktsioonidelt. Aitab oluliselt vähendada põlengulõhna.

Muu tööstus: elektrimootorite, trafode ja muude elektriseadmete puhastamine. Silditrükiseadmete, konveierikettide ja -rihmade, ventilaatorite ning mahutite puhastamine.

Puhastusteenused: ehitiste seinte ja põrandate, mälestusmärkide ja tänavakivide puhastamine närimiskummi-, värvi- ja määrdejääkidest. Puiduhallituse eemaldamine.

Kuivjääpuhastust kasutavad sellised tuntud ettevõtted nagu Carlsberg, Heineken, Novo Nordisk, Mærsk, ABB, Stora Enso, SCA, Akzo Nobel, Airbus, Mercedes-Benz, Volkswagen ja Renault; Eesti tuntumatest firmadest näiteks A. Le Coq, Printall, Kalev ja UPM Otepää vineeritehas.

Keskkonnasõbralikkus

Kuivjäägraanuleid valmistatakse süsihappegaasist ja kui nad on oma töö teinud, saab neist uuesti gaas, nii et täiendavat koormust keskkonnale ei teki (mõnevõrra energiat kulub siiski kuivjää valmistamiseks). Puhastamisel ei kasutata vett ega kemikaale, mistõttu pole vaja puhastada reovett ega kemikaalijääke. Tasub proovida! Tegemist on keskkonnasõbraliku ja paljudes valdkondades ülimalt tõhusa puhastusmeetodiga.

Artikli autor on ANDO ISAK IceTech Baltic OÜ

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 7/2009 lk 32

Foto: IceTech Baltic OÜ