Tallinna-Helsingi tunnel – maailma pikim raudteetunnel

FinEst Link (Tallinna-Helsingi tunnel) uuringu kohaselt suureneb kahe linna vaheline kauba- ja reisijateveo maht kaks kuni kolm korda järgmise 30 aasta jooksul.

Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus on 103 kilomeetrit, mis oleks ühtlasi ka maailma pikim merealune raudteetunnel. Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit. Praegu reisib kahe riigi vahel umbes 9 miljonit reisijat aastas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi FinEst Link projekti koordinaatori Eva Killari sõnul on tegemist tulevikuvisiooniga, mis tugineb parimale olemasolevale teadmisele. FinEst Link projekti tasuvusuuringu hinnangul toob merealune raudteetunnel kaubavedudele märgatava ajalise ja rahalise kokkuhoiu ning omab tõsist kasvupotentsiaali. Hinnanguliselt veetakse 2050. aastal nii raudteetunnelis kui ka parvlaevadel 4,2 miljonit tonni kaupa, mis teeb aastaseks kaubamahuks kokku 8,4 miljonit tonni. Praegu veetakse Helsingi ja Tallinna vahel umbes 3,8 miljonit tonni kaupa aastas.

FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis esitati rongide opereerimismudelit, kus tipptunnil sõidaksid rongid 20-minutilise graafiku järgi kiirusega 200 km/h. Reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpileti hind 18 eurot. Perioodipileti ostjatele oleks ühe reisi hind 15 eurot. Päevas sõidaks kahe linna vahel umbes 40 reisirongi.

Autoreisirong, veoautorong ning kaubarongid sõidaksid umbes 30 korda päevas ja nende rongide kiiruseks oleks 120-160 km/h.

FinEst Link projekti lõppraportis välja pakutud tunnelilahenduse kohaselt oleks Tallinna ja Helsingi vahele kõige sobivam rajada kaks raudteetunnelit, milles kummaski oleks üks rööpapaar ning lisaks sellele veel kolmas tunnel, mis täidaks teenindustunneli ülesannet.

Tallinna-Helsingi tunnel ühendaks lennujaamu

Uuringus selgitati välja tunneli võimalik asukoht koos peatuste, terminalide ja depoodega. Soome poolele on planeeritud kolm peatust reisijatele: Helsingi kesklinn, Pasila ja Helsingi-Vantaa lennujaam. Terminalid ja depood võiksid asuda lennujaama mürapiirkonnas ning teenindaksid kogu Soome kaubaliiklust. Tunnel seoks kavandatud 4. ringteed (Kehä 4) ja ülejäänud teedevõrku, logistilisi terminale ja Hanko-Hyvinkää raudteed, luues hästitoimiva ühenduse ülejäänud Soomega.

Tallinnas on peatus planeeritud Ülemistele, mis on ühtlasi ka kiirelt kasvav majanduskeskkond. Peatuskoha vahetus läheduses asub Tallinna lennujaam ning äsja avatud trammiliin ühendab piirkonda kesklinnaga. Tunneli kaubaterminalid ja depood asuksid lennujaama mürapiirkonnas logistikaparkide vahetus läheduses. Kaubavedude jaoks on planeeritud tunnel ühendada ka Muuga sadamaga, mis on suurim kaubasadam Eestis.

Tunnelis kulgev raudtee on planeeritud Euroopa rööpmelaiusega (1435 mm), kuid kui kavandatakse ühendus ka Helsingi lennujaama liiniga, varustataks tunnel kahte erinevat mõõtu raudteega: Euroopa standardile vastava ning Soome rööpmelaiusega (1524,mm).

FinEst Link projekti raames analüüsiti traditsioonilise raudteetunneli majanduslikku tasuvust ning tehnilisi lahendusi, kuid samas paluti ka uute tehnoloogiate arendajatel oma alternatiivseid ideid esitada. Oma lahendused pakkusid kõik maailma suurimad uute tehnoloogiate lahenduste loojad nagu Virgin Hyperloop One, FinEst Bay (Peter Vesterbackaga eesotsas), SwissRapid (Maglev) ning Eestist Ankrutunnel ja AL Engineering. Neid lahendusi esitleti ka Tallinnas toimunud konverentsil.

Uuringu kokkuvõtte leiab projekti kodulehelt http://www.finestlink.fi/et

Allikas: Majandus. ja Kommunikatsiooniministeerium

Vt ka Keskkonnatehnikas 3/2013 ilmunud artiklit Unistus Helsingi – Tallinna tunnelist elab edasi. Autorid KALLE SUUROJA, STEN SUUROJA, KULDEV PLOOM ja ANDRES KASK

Foto: Wikimedia Commons