Euroopa Komisjon võttis vastu plastistrateegia

Euroopa Komisjon võttis 16. jaanuaril vastu plastistrateegia, eesmärgiga kaitsta keskkonda plastireostuse eest ning soodustada majanduskasvu ja innovatsiooni. Koos plastistrateegiaga võttis komisjon vastu ka seireraamistiku, mis hõlmab tsükli iga etapiga seotud kümmet põhinäitajat, mille alusel hinnatakse ringmajandusele üleminekul tehtud edusamme ELi ja riikide tasandil.

Uue kava järgi on 2030. aastaks kõik ELi turule lastavad plastpakendid ringlussevõetavad, väheneb ühekordselt kasutatava plasti tarbimine ja piiratakse mikroplasti kavatsuslikku kasutamist.

Euroopa elanikud tekitavad igal aastal 25 miljonit tonni plastijäämeid, kuid vähem kui 30% sellest kogutakse ringlussevõtmiseks. Maailmas moodustab plast 85 % randadel leiduvast prügist. Plast jõuab meie kopsudesse ja toidulauale. Seejuures on õhus, vees ja toidus sisalduva mikroplasti mõju tervisele veel teadmata.

Plasti toodetakse, kasutatakse ja kõrvaldatakse praegu sageli viisil, mis ei luba ära kasutada ringluspõhisema tegevuspõhimõtte majanduslikke eeliseid. Euroopa Liidu plastistrateegia eesmärk on kaitsta keskkonda ja luua samas alus uuele plastimajandusele, milles võetakse disainimisel ja tootmisel arvesse korduskasutamise ja ringlussevõtuga seotud vajadusi ning arendatakse säästvamaid materjale.

Uus strateegia näeb ette:

• Muuta ringlussevõtt ettevõtjatele kasumlikuks. Et parandada turul oleva plasti ringlussevõetavust ja suurendada nõudlust ringlussevõetud plastist valmistatud toodete järele, töötatakse välja uued pakendieeskirjad, Kuna plasti hakatakse koguma rohkem, luuakse täiustatud ja suuremad ringlussevõtukohad ning kogu ELis parem ja standardsem süsteem jäätmete liigiti kogumiseks ja sortimiseks. Hinnanguliselt aitab see säästa umbes 100 eurot iga tonni kogutud materjali kohta. Samuti annab see lisaväärtust konkurentsivõimelisema ja tugevama plastitööstuse arendamiseks.
• Vähendada plastijäätmete teket. Euroopa õigusaktide tulemusel on mitmes liikmesriigis plastkottide kasutamine märkimisväärselt vähenenud. Uue kavaga juhitakse aga tähelepanu muudele ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele ja kalapüügivahenditele ning toetatakse riigisiseseid teavituskampaaniaid. Komisjon võtab ka meetmeid, millega piiratakse toodetes mikroplasti kasutamist, ning määrab kindlaks biolaguneval ja kompostitaval plastil kasutatavad märgised.
• Lõpetada mere prügiga reostamine. Sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitlevate uute eeskirjadega võetakse luubi alla merel tekkiv prügi. Nähakse ette meetmed, millega tagatakse, et laevadel tekitatud või merel kogutud jäätmeid ei jäeta maha, vaid need viiakse maale ja käideldakse nõuetekohaselt. Ette nähakse meetmed, millega vähendatakse sadamate, laevade ja pädevate asutuste halduskoormust.
• Soodustada investeerimist ja innovatsiooni.Komisjon annab riikide ametiasutustele ja Euroopa ettevõtjatele juhiseid, kuidas viia miinimumini plastijäätmed nende tekkekohas. Innovatsiooni toetuseks eraldatakse täiendavalt 100 miljonit eurot, et rahastada arukamate ja paremini ringlussevõetavate plastmaterjalide väljatöötamist, ringlussevõtu tõhustamist ning ringlussevõetud plastis leiduvate ohtlike ja saasteainete kindlakstegemist ja eemaldamist.
• Soodustada muutusi kogu maailmas. Ette on nähtud koostöö partneritega mujalt maailmast, et leida üleilmseid lahendusi ja töötada välja rahvusvahelisi standardeid. Samuti jätkatakse teiste toetamist, nagu juba on tehtud Indias Gangese jõe puhastamisel.

Keskkonnameedia