Eestil on ajakohastatud energia- ja kliimakava lõppversioon Euroopa Komisjonile esitamata
Euroopa Komisjon on otsustanud algatada Eesti suhtes rikkumismenetluse, sest Eestil on komisjonile esitamata ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava lõppversioon, mis on ette nähtud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määrusega.
Ajakohastatud energia- ja kliimakavade lõppversioonid on olulised selleks, et liikmesriigid koostaksid konkreetse tegevuskava saavutamaks muu hulgas kasvuhoonegaaside heite vähendamine ning taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas kokku lepitud ELi eesmärgid. Samuti hindab Euroopa Komisjon nende alusel liikmesriikide ühiseid edusamme ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel.
Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse artikli 14 lõike 2 kohaselt pidid kõik liikmesriigid esitama oma ajakohastatud riiklike energia- ja kliimakavade lõppversioonid 30. juuniks 2024. Seni on komisjonini jõudnud 14 lõplikku kava. Pärast kavade projektide esitamist võttis komisjon vastu soovitused kõikidele liikmesriikidele. 13 liikmesriiki, sh Eesti, ei ole ikka veel oma kava lõppversiooni esitanud. Komisjon leiab, et see on vastuolus energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevast määrusest tulenevate kohustustega. Seetõttu saadab komisjon ametliku kirja peale Eesti ka Belgiale, Bulgaariale, Tšehhile, Kreekale, Horvaatiale, Küprosele, Maltale, Austriale, Poolale, Portugalile, Sloveeniale ja Slovakkiale. Riikidel on nüüd komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Kui rahuldavat vastust ei esitata, võib komisjon otsustada liikuda menetlusega järgmisse etappi, esitades selle kohta põhjendatud arvamuse.
Rikkumismenetlusi käsitlevate otsustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Otsused hõlmavad ELi eri poliitikavaldkondi. Otsuste eesmärk on tagada ELi õiguse nõuetekohane kohaldamine kodanike ja ettevõtjate huvides.
Eesti riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud tööversiooni allkirjastas kliimaminister 2023. aasta juulis. Valitsusse aruteluks suunatud kliima- ja energiakava tööversioonis oli välja toodud seitse valdkonda: energeetika, transport, hooned, põllumajandus, tööstuslikud protsessid, jäätmemajandus ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor. Ajakohastatud eesmärkide täitmiseks ja kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks oli tööversioonis kavas 106 meedet. Arutelude käigus tuli paika panna ka vahe-eesmärgid kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ning ajakohastada kavandatava taastuvenergia tootmise aluseks olevat energiatarbimise prognoosi.
Keskkonnameedia
Foto: Pexels
