Linnamäe hüdroelektrijaama tegevust toetanud otsus tühistati
Tallinna Ringkonnakohus tühistas Vabariigi Valitsuse korralduse, mis andis nõusoleku Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama vee paisutamiseks ja elektri tootmiseks. Ringkonnakohtu otsusega tühistati ka varasem Tallinna Halduskohtu otsus, mis oli jätnud MTÜ Jägala Kalateed, Eesti Kalastajate Seltsi ja Eesti Ihtüoloogia Seltsi kaebuse rahuldamata.
Tallinna Ringkonnakohtu otsus on märgiline keskkonnaorganisatsioonide jaoks, sest kohus leidis, et valitsus ületas oma volitusi, andes nõusoleku Keskkonnaameti asemel. Kohus rõhutas, et sellistes vaidlustes peaks Keskkonnaametil olema juhtiv roll ning otsus peab põhinema tõenditel ja seaduslikel aluspõhimõtetel. Kohtu otsus toob välja ka vajaduse arvestada Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidega.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et Linnamäe paisutuse keskkonnamõju on sedavõrd oluline, et kaalub muud argumendid üles. “Keskkonnaamet saaks nõustuda Linnamäel paisutuse jätkamisega vaid siis, kui paisutuse negatiivset mõju oleks võimalik kusagil mujal korvata. Oleme otsinud võimalusi samasuguse väärtusega kärestikujõgede taastamiseks ja kaitseks mujal Eestis. Oleme jõudnud järeldusele, et Linnamäe pais põhjustab keskkonnale kahju, mida pole võimalik teistel Eesti jõgedel korvata. Seetõttu ei saa Keskkonnaamet paisutamist Linnamäel lubada,“ ütles Leelo Kukk.
MTÜ Jägala Kalateed juhatuse liikme Liivia Mahlapuu sõnul näitab ringkonnakohtu otsus, et keskkonnahuvide kaitsmisel on seaduste täitmine tähtis. Seda ei tohi kultuuriväärtuste või majanduslike huvide ettekäändel eirata. „See on oluline võit meie jõe ja selle elurikkuse jaoks. Natura 2000 alad on loodud just selleks, et kaitsta Euroopas haruldasi ja ohustatud liike ning nende elupaiku. Meie ühine kohustus on tagada, et nende alade kaitse ei jääks ainult paberile,“ rääkis Mahlapuu. “Linnamäe hüdroelektrijaama pais on ju tegelikult ainult üks probleemkoht. Küsimus on palju laiem ning peatselt avame me ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel valmiva Eesti jõgede seisundit ja ökosüsteemi kahjustavaid paisusid kirjeldava ja olukorrale lahendusi pakkuva infoportaali.”
Kalade elupaikade eest võitleva MTÜ juhi sõnul annab ringkonnakohtu otsus selge signaali, et keskkonna ja avalike huvide kaitsmisel tuleb lähtuda tõenditel põhinevatest otsustest. Keskkonnaametil peab olema otsustusprotsessis sõltumatu roll. MTÜ Jägala Kalateed ja teised kaebajad loodavad, et otsus toob kaasa selle, Keskkonnaameti tehtud Linnamäe hüdroelektrijaamale veeloast keelduv otsus jõustub peagi.
Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuselt ja täpsemalt kultuuriministeeriumilt välja mõista solidaarselt MTÜ Jägala Kalateede, Eesti Kalastajate Seltsi ja Eesti Ihtüoloogia Seltsi kasuks menetluskulude katteks 30 000 eurot. Jätta Jõelähtme valla vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja jätta Vabariigi Valitsuse, Linnamäe hüdroelektrijaama omaniku Wooluvabrik OÜ ja Jõelähtme valla menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohtu otsuse võib veel 30 päeva jooksul Riigikohtusse edasi kaevata.
Linnamäe pais on muinsuskaitse all
Jägala jõe paisu kohtuasja keskmes on kultuuriministeeriumi soovimatus leida lahendus, kus saaks taastuda jõgi ja kaitseala elustik ning säilitada samas kultuurimälestis keskkonda mitte kahjustaval viisil, mõistes, et elektrijaama pais on muinsuskaitsealune objekt. Vabariigi Valitsus andis 2022. aastal korralduse, mis võimaldas jätkata paisu kasutamist ning hüdroenergia tootmist, põhjendades seda avalike ja kultuuripärandi säilitamise huvidega. Keskkonnaorganisatsioonid on aga seisukohal, et Vabariigi Valitsus rikkus sellise otsuse tegemisega seadusi ja Euroopa Liidu loodusdirektiive.
Riik võttis Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ehitismälestisena riikliku kaitse alla 2016. aasta detsembris. Paisu muinsuskaitse alla võtmise ettepaneku tegi ehitise omanik Jõelähtme vald. Pais on heas seisukorras ning suurim ja silmapaistvaim enne Teist maailmasõda ehitatud pais Eestis.
Paisu projekteeris tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. aastal ning seda ehitati aastatel 1922–1924. Paisu kultuuriväärtus avaldub selle kõrgetasemelises ja mastaapses insenertehnilises lahenduses. Pärast valmimist nimetati Linnamäe rajatis Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.
1941. aastal õhkisid taganevad Vene väed hüdroelektrijaama. Rajatisest säilisid pais ja kalatrepp ning hüdroelektrijaama veealune osa. Hüdroelektrijaama taastamiseks korraldati 2001. aastal konkurss, mille käigus renoveeriti hüdroelektrijaama endised hüdrorajatised ning tammi kohale üle jõe rajati arhitekt Raine Karbi kavandatud rippsild. Hüdroelektrijaam avati taas 2002. aasta lõpus.
Keskkonnameedia
Foto: Aulo Aasmaa / Wikimedia Commons CC-BY-3.0
