Euroopa Liit täidab oma kliimaeesmärke
Saksamaal Bonnis toimuval ÜRO kliimakonverentsil rõhutas Euroopa Liidu nimel sõna võtnud keskkonnaminister Siim Kiisler, et Euroopa Liit täidab oma 2020. aastaks püsitatud kliimaeesmärke.
„Kaks aastat tagasi Pariisis antud lubadusi ei saa tagasi võtta ega ka ümber pöörata – peame üheskoos oma planeeti kliimamuutuste eest kaitsma. Kliimamuutuste mõjusid tunnetavad paljud omal nahal juba praegu igapäevaselt, mistõttu on selge, et peame kiirelt tegutsema,“ ütles Kiisler oma kõnes.
Kiisler märkis, et ehkki tänavune kliimakonverents on rohkem tehnilisemat laadi, ei tähenda see, et ta oleks vähem olulisem kui Pariisi kliimakonverents kaks aastat tagasi. Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalik reeglistik soovitakse kinnitada järgmisel aastal Poolas Katowices toimuval kliimakonverentsil.
Euroopa Liidu kohustuste täitmisest rääkides tõdes minister, et Euroopa Liit on nüüdseks 1990. aastaga võrreldes vähendanud kasvuhoonegaaside heidet 23%. Eesmärk oli heidet 2020. aastaks vähendada 20%, seega on eesmärk juba täidetud. Eestis on 1990. aastaga võrreldes kasvuhoonegaaside heide vähenenud 55,3%.
Tänavuse konverentsi eesistujamaa on Fidži saareriik, kuid kohtumine toimub Saksamaal Bonnis, kus asub ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni peakorter. Vaikse ookeani avarustes asuv Fidži on just üks neid väikesaari, keda kliimamuutused otseselt ohustavad.
2015. aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping. Pariisi kokkulepe käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet. Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.
Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem. Ette nähakse dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada. Samuti nähakse ette kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.
Eesti on kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele. See tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti seadnud sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi 80% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Foto: Keskkonnaministeerium
