Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel
Riigikontroll auditeeris, kas tegevused, millega riik takistab põhjavee saastamist või raiskamist, tagavad inimestele ohutu joogivee ning põhjaveest sõltuvate jõgede, järvede ning soode säilimise. Auditi aruanne „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“ avaldati 25. jaanuaril.
Põhjavee seisundile mõju avaldavatest olulisematest tegevustest auditeeriti põllumajanduse, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamiste reovee, maavarade kaevandamise ning veevõtuga kaasnevate mõjude ohjeldamist. Põhjavett kasutavad joogiveena kõik Eesti inimesed väljaspool Tallinna ja Narvat.
Ülemiste põhjaveekihtide kvaliteedi halvenemine ja koguse vähenemine mõjutab eriti neid inimesi, kes elavad hajaasustusega piirkondades ja kellel pole võimalik liituda ühisveevärgiga. Neid on ligi kuuendik Eesti inimestest. Liigsest põhjaveevõtust tulenev kvaliteedi halvenemine (nt soolase merevee sissetung) võib kujuneda arengut pärssivaks näiteks rannikuäärsetel tiheasustusaladel. Põllumajandusreostus ja maavarade kaevandamine mõjutavad erakaevude veekvaliteeti ning ökosüsteemi.
Riik on planeerinud aastatel 2015–2021 veemajanduskavadega põhjavee seisundi kaitseks 58 miljonit eurot. Nii pinna- kui ka põhjavee seisundit aitavad oluliselt kaitsta ka samal perioodil Euroopa Liidu toel reoveekogumissüsteemidesse investeeritav 140 miljonit ning maaelu arengukava keskkonnasõbraliku majandamise toetuste 170 miljonit, mahepõllumajandusliku tootmise toetus ja piirkondlik veekaitsetoetus kokku ca 90 miljonit1 . Riigi rahale lisanduvad ettevõtete ja eraisikute tehtud investeeringud. Euroopa Liidu esialgne eesmärk oli saavutada kõigi põhjaveekogumite hea seisund 2015. aastaks. Praegu on tähtaeg edasi lükatud aastale 2021 ja seda saab pikendada maksimaalselt aastani 2027.
Auditi tulemusel leidis Riigikontroll, et suurele osale Eesti inimestest on kättesaadav puhas joogivesi ning põhjaveekaitset on hakatud täpsemalt kavandama. Siiski on põlevkivi kaevandamise ning põhjavee nitraadisisalduse suurenemise tõttu tõenäoline, et praegu halvas seisundis olevate põhjaveekogumite seisundit ei suudeta seatud tähtajaks heaks muuta.
Riigikontroll leidis, et seire ja uuringud ei ole seni andnud head ülevaadet koormusallikate põhjaveele avaldatavast survest. Andmed, mille põhjal põhjavee seisundit hinnata ja usaldusväärseid prognoose teha, ei ole järjepidevad. Praegused infosüsteemid ei võimalda ka vajalikest andmetest, sh ettevõtete omaseire andmetest, saada kiiret ülevaadet, kuigi lahendustega on hakatud tegelema.
Riigikontrolli hinnangul ei ole riigi seatud piirangud ning toetused suutnud takistada põhjavee nitraatidega saastumise suurenemist väetiste kasutamise tõttu. Eestis puudub väetiste kasutamise süsteemne andmebaas, mis võimaldaks hinnata pinna- ja põhjavee lämmastikukoormust. Nitraadireostuse vältimiseks on Maaeluministeeriumi hinnangul olulisim rakendada sobivaid agrotehnilisi võtteid ja kohustuslikke majandamisnõudeid, toetada täiendavate keskkonnanõuete järgimist, ning suurendada inimeste teadlikkust. Audit näitas aga, et Pandivere-Adavere nitraaditundlikul alal kasutatakse lämmastikväetisi üleliia. Et saagiolusid mõjutavad paljud muud tegurid, eelkõige aga ilmastik, võivad ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel lämmastikuühendid leostuda ja põhjavee seisund halveneda.
Kuna Eestis kasutatakse väetisi Euroopa keskmisest vähem, pole riik soovinud sätestada kaitsmata põhjaveega aladel reaalselt toimivaid piirväärtusi väetiste laotamise kogustele. Riigikontrolli kogutud andmete põhjal on tegelik lämmastikväetise kasutamine nitraaditundlikul alal praegu ligi kaks korda väiksem kui lubatud maksimumkogus. Seetõttu võib reostuse suhtes tundlikumatel aladel kasutada suurte saakide ootuses rohkem väetist, kui keskmine saagikus lubaks eeldada. Järelevalve väetiste koguselise kasutamise ja sellele vastava saagikuse üle on nõrk. Lisaks on hakanud suurenema põhjavee reostus taimekaitsevahenditega.
Keskkonnaministeeriumil ja omavalitsustel pole head ülevaadet, kuivõrd ulatuslikku põhjavee reostust võivad tekitada need ligi 200 000 inimest, kelle reovesi ei jõua ühiskanalisatsiooni. Euroopa Komisjon nõuab varasemaga võrreldes täpsemaid andmeid reovee kohtkäitluse kohta ning on algatanud Eesti suhtes asulareovee puhastamise direktiivi täitmise rikkumismenetluse. Vähestes omavalitsustes on kehtestatud reovee kohtkäitlemise eeskirjad ning nende täitmist kontrollitakse vaid kaebuste esinemise korral. Usaldusväärsem ülevaade individuaalsete reoveekäitlussüsteemide seisukorrast saab tekkida vaid omavalitsuste aktiivsel eestvedamisel.
Keskkonnaministeerium aktsepteerib tõdemust, et kuni kaevandatakse põlevkivi, ei ole põlevkivibasseini põhjaveekogumi hea seisundi saavutamine lähema paarikümne aasta jooksul võimalik ning halvas seisundis ala võib laieneda. Kaevandamislubade väljastamisel küll hinnatakse keskkonnamõju ning lisatakse lubadesse kohustus kaevandamismõju seirata ning leevendada, kuid otsustavat vahendit, mille abil mõju vältida, ei ole. Ida-Virumaa erakaevudes praegu joogiveeks kasutatava põhjaveekihi kvaliteet võib pärast kaevandamise lõppu oluliselt halveneda ning riik peaks kaevandajatelt nõudma rahalist tagatist, mille abil tagada tulevikus elanikele sügavamate puurkaevude ehitamine.
Keskkonnaministeeriumi andmed põhjavee loodusliku ressursi kohta vajavad täpsustamist. Riigi ülesanne on tagada, et oleks selge ülevaade põhjaveevarudest ja tarbimisest ning et vett ei ammutataks rohkem kui lubatud. Sellega tagatakse kvaliteetse põhjavee kättesaadavus ka edaspidi. Seda eriti piirkondades, kus vee tarbimine on varuga võrreldes suur ning oluline on elanikkonna varustamine puhta joogiveega.
Auditi käigus omavalitsuste kohta tehtud tähelepanekuist annab Riigikontroll teada märgukirjaga, mis saadetakse kõigile omavalitsustele. Auditi tulemusel soovitab Riigikontroll seada nitraaditundlikul alal väetiste kasutamise selgemad piirangud ning teha nõuete täitmise üle järelevalvet; ühtlasi kaaluda vajaduse korral võimalust kompenseerida tootjatele vähemintensiivsema tootmise tõttu saamata jäänud tulu; luua usaldusväärne ülevaade individuaalsetest kohtkäitlussüsteemidest ning tagada kontroll kohtkäitluse nõuete järgimise üle; analüüsida tagatisraha süsteemi vajadust kindlustamaks, et pärast kaevandamise lõppemist oleks kõigile kaevandamisest mõjutatud majapidamistele kättesaadav puhas joogivesi, ning tagada, et vett ei ammutatakse rohkem kui on varu ning lubadega lubatud.
Allikas: Riigikontroll
Foto: Toomas Tsamoot / Wikimedia Commons
