Radionukliidide ärastamine Kiili asula joogiveest

Levinud on väljend: vesi on elu alus. Planeedil Maa ei ole avastatud ühtki elusolendit, kes saaks hakkama veeta. Inimene suudab joomata vastu pidada vähem kui nädala. 2011. aasta kevadel võttis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Nõukogu vastu resolutsiooni [1], milles kinnitatakse, et üks inimõigusi on õigus saada ohutut joogivett. Selle organisatsiooni andmetel sureb maailmas veepuuduse või vee halvast kvaliteedist põhjustatud haiguste tõttu igal aastal 1,6 miljonit inimest, neist enamik alla viieaastased lapsed. Joogivee puhtus ja terviseohutus on järjest teadlikumaks muutuvas ühiskonnas oluline teema, mistõttu püütakse leida üha tõhusamaid ja keskkonda säästvamaid ning ettevõtjale soodsamaid veepuhastusmeetodeid.

Eesti on joogivee kättesaadavuse ja puhtuse poolest nende õnnelike riikide hulgas, kus on piisavalt suhteliselt hea kvaliteediga vett. Radionukliidide ärastamine joogiveest on meil praegu erilise tähelepanu all seetõttu, et 2013. aastaks peab kõikide veevärkide pakutav vesi vastama kehtivatele kvaliteedinõuetele. Selle eesmärgi saavutamiseks on Eestil veemajandustaristute arendamise projektide rahastamiseks kasutada 409 miljonit eurot Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi raha [2].

Radionukliid on keemilise elemendi ebapüsiv isotoop, mille aatomituumad iseenesest lagunevad, eraldades seejuures radioaktiivset kiirgust. Radionukliidid soodustavad kasvajate ja vähi teket. Põhjavees esinevad radionukliidid võivad pärineda looduslikest või inimtegevuse tagajärjel tekkinud allikatest, looduslikud peamiselt uraani ja tooriumi lagunemisahelast. Eestis on joogivee radionukliidisisalduse piirmäärad kehtestatud sotsiaalministri määrusega [3].

Enamasti keskendutakse vee radionukliidisisalduse vähendamisel uraani lagunemisahela radionukliidide Ra226, Ra228, U234 ja U238 ärastustehnoloogiatele. Schöttli Keskkonnatehnika AS puutus kokku põhjavee kõrgendatud radionukliidisisaldusega Kiili ja Luige veetöötlusjaamade projekteerimis- ja ehitustööde hanke raames rajatud uue Cm-V puurkaevu vee analüüsimisel. Normikohast ületas vee üldraua- ja mangaanisisaldus ning radionukliidide efektiivdoos (0,355 mSv/a) oli lubatust 3,5 korda suurem. Võimalikke veetöötluslahendusi uuriti koostöös Belgia ettevõtte Euraqua Europe Industrial Solutions veetöötlusspetsialistide ja Kiili asula veeettevõttega Kiili KVH. Ehitati katseseade, mis koosnes mangaandioksiidiannustist ja katalüütilise täidisega filtrist ning milles radionukliidisisalduse vähendamine tugines peamiselt mangaandioksiidi võimel siduda radionukliide (foto 1). Filtris peetakse nad kinni ja uhutakse koos raua ja mangaaniga perioodiliselt välja [4].

Katsete käigus mõõdeti vee üldrauaja mangaanisisalduse ning summaarse alfa- ja beetakiirguse vähenemist nii kemikaalide lisamise korral kui ka ilma nendeta. Kemikaalide toimel vähenesid üldraua- ja mangaanisisaldus ning summaarne alfakiirgus kuni 95 % ja beetakiirgus kuni 80 %.

Katsetulemustele tuginedes projekteeriti ja ehitati valmis Kiili veetöötlusjaam (foto 2). Pärast jaama käimalaskmist näitasid Keskkonnameti Kiirguskeskuse labori mõõtmistulemused, et vee alfakiirgus vähenes 94 % ja beetakiirgus 77 %.

Praegu on Eestis radionukliidide ärastusseadmetega veetöötlusjaamu vähe ning seni on neis rakendatud vaid kaht tehnoloogiat, millest mõlemad tuginevad mangaanihelveste võimel siduda radionukliide. Lähiaastatel on oodata veel mitme veetöötlusjaama rajamist, kus on vaja ärastada radionukliide ning kus on võimalik eri tehnoloogiaid (eri põhjaveekihtide vee segamine, membraanprotsess, ultrafiltratsioon, pöördosmoos) võrrelda.

Artikkel põhineb osaliselt autori magistritööl „Fluoriidid ja radionukliidid joogivees ning nende ärastamiseks kasutatavad peamised tehnoloogiad“

Viidatud allikad

1. United Nations Human Rights Council resolution 16/2. The human right to safe drinking water and sanitation, 16 September 2011.
2. Keskkonnainvesteeringute Keskuse veebileht: http://www.kik.ee/et/vesi/joogija-reovesi.html.
3. Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
4. Demeyer, D. Training on different water treatment solutions. Euraqua Europe Industrial Solutions. Chemical Engineering. 2011

Artikli autor on RAUL JUHKAM, Schöttli Keskkonnatehnika ASi projektijuht

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 7/2011 lk 11–12