Päikesepaneelide kasutegurit saab suurendada ränivetikate abil
Rootsi firma Swedish Algae Factory on leiutanud meetodi, kuidas kasutada ränivetikate ränist rakukestasid päikesepaneelide kasuteguri suurendamiseks.
Ränivetikad
Ränivetikad e diatomeed (ingl. k diatoms) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid. Neid on hinnanguliselt 20 000 kuni 2 000 000 liiki, uusi liike leitakse juurde kogu aeg. Ränivetikaid leidub kõikjal, kus on valgust ja niiskust: veekogudes, koobastes, pinnases ja isegi jääl.
Arvatakse, et ränivetikad tekkisid umbes 200 miljonit aastat tagasi. Nad mõjutavad Maa kliimat, süsihappegaasi sisaldust atmosfääris ja kogu ookeani ökosüsteemi. Enne ränivetikaid koosnes maailmamere fütoplankton peamiselt väikeserakulistest sini- ja rohevetikatest. Suuremarakuliste ränivetikate ilmumine ookeani tõi pöörde ookeani süsinikuringesse – orgaaniline aine hakkas kiiremini ladestuma ookeanisetetesse, mis omakorda pani aluse naftavarude tekkimisele. Sellega kaasnes süsihappegaasi sisalduse vähenemine atmosfääris ja hapniku sisalduse tõus.
Ränivetikatest toodetud materjal Algica
Swedish Algae Factory kasvatab ränist rakukestade saamiseks mikroskoopilisi üherakulisi ookeanis elavad ränivetikaid. Neil ränivetikatel on nanopoorse struktuuriga ränidioksiidist kestad, mis püüavad kinni nähtava valguse, kuid blokeerivad UV-kiirgust. Rakukestadest toodetud materjal Algica neelab ja eraldab keemilisi aineid, on väga vastupidav ja püsiv ning ühtlase kvaliteediga. Nanopooride suurus sõltub ränivetika liigist, kuid ühe liigi piires see ei erine. Swedish Algae Factory kasvatab ränivetikaid, mis pooride struktuuri poolest sobivad päikesepaneelide kasuteguri suurendamiseks.
Swedish Algae Factory on teinud katseid potentsiaalsete klientide päikesepaneelidega. Katsete tulemused, mida on kinnitanud ka Rootsi teadusinstituut (Research Institutes of Sweden, RISE) näitavad, et ränivetikate kestadest toodetud materjali abil saab, sõltuvalt materjali kontsentratsioonist ja kasutamise viisist, päikesepaneelide kasutegurit suurendada 4 kuni 10 protsenti. Positiivne on ka, et tänu UV-kiirguse blokeerimisele lagunevad paneelid aeglasemalt ja nende kasutamise aeg pikeneb.
Tänu vetikate ainulaadsele poorsele kestale ja rakukestade ultraviolettfiltrile saab ränivetikate rakukestadest toodetud materjali kasutada ka kosmeetikatööstuses, näiteks näo- ja kehahooldusvahendite (niisutavate kreemide, puhastavate näomaskide) ja päikesekreemide tootmisel. Kuna vetikad on algselt pärit ookeanist, siis ei ohusta neist valmistatud kosmeetikatooted ka pärast tarvitamist ja reovette jõudmist veekogusid.
Rootsi firma Swedish Algae Factory on praegu maailmas ainus, kes ränivetikaid ränist rakukestade saamiseks kasvatab. Firma asutas 2016. aastal grupp Rootsi teadlasi ja insenere, kes on ränivetikaid mitme aastakümne jooksul uurinud. Tänaseks on ettevõttel mitu kinnitamisel olevat patenti. Firmat toetavad teiste seas Rootsi Energiaagentuur, EU LIFE ja firma Akzo Nobel endine president Jan Svärd.
Keskkonnameedia
Foto: Swedish Algae Factory
