Milline on väike-elektrituulikute tulevik?
“Eesti energiasektor peab muutuma tänasest tõhusamaks ja keskkonnasäästlikumaks. Selleks tuleb meil investeerida ainuüksi elektri tootmisesse lähema 15 aasta jooksul ligi 50 miljardit krooni,” ütles minister Juhan Parts. 6.mail 2009. a. riigikogus energeetika arengukava tutvustades.
Ministri hinnangul on pikaajalise arengukava võtmemärksõnad mitmekesistatud energeetika, energiaturu avanemine ja ratsionaalne areng, mida iseloomustab uute tehnoloogiate toomine energiaportfelli. Arvestades ka põhjendatud kapitalivajadust energiatõhususe tõstmiseks, soojasektori eeldatavaid investeeringuid, elektri- ja gaasivõrkude arendusi on energiasektori investeeringute hinnanguline koguvajadus ministri sõnul Eestis 15 aasta jooksul kuni sada miljardit krooni.
Elektrienergia tootmist saab mitmekesistada ka väiksemate investeeringutega, kui Eesti riik töötaks välja väike-elektrituulikute paigaldamise ja võrku lülitamise mehhanismid ja regulatsioonid.
Üks võimalus, mis laseks igal kodanikul taastuvenergia levikule kaasa aidata, on tuulejõu ärakasutamine väike-elektrituulikute laialdasema kasutamise teel. Eestis ei ole tuuleenergial kuigi palju poolehoidjaid, eriti skeptilised on olnud võrguettevõtted. Suhtumise muutudes suureneks väike-elektrituulikute kasutuselevõtt hüppeliselt. Väike-elektrituulejõu ärakasutamine on tarbija jaoks hea variant, sest individuaalselt toodetud elektrienergia lisab konkurentsi ja vähendab tuuliku omaniku kulutusi elektrienergiale.
Huvi tuulikute vastu on vähendanud ka võrdlemisi kallid seadmed ja investeeringute pikk tasuvusaeg. Turul on juba pakkujaid, kes on spetsialiseerunud väiketuulikute tootmisele ning suutnud tuua tasuvusaja 7–10 aasta piiridesse sõltuvalt elektrienergia hinnast asukohariigis.
Milline tuulik tasuks valida eramajale?
Kõigepealt tuleks vaadata aasta keskmist tarbimist ning selle järgi valida sobiva nimivõimsusega elektrituulik. Näiteks 5kW nimivõimsusega väike-elektrituulik võib olenevalt asukohast toota aastas 8 800–17 500 kWh ehk keskmiselt 13 150 kWh energiat. Umbes 100 m2 suuruse elamu ligikaudne aastane energiavajadus kütteks on umbes12 000 kWh. Arvestades elektrienergia keskmiseks hinnaks täna Eestis 1,4 EEK/kWh, teeb see umbes 16 800 krooni aastas. Kui väike-elektrituuliku toodetud energiat võrrelda sellesse tehtud investeeringuga, tuleb 5 kW väikeelektrituuliku lihttasuvusajaks 150 000- kroonise ostuhinna (Eagle Oy, Soome väike-elektrituulikute tootja) juures koos paigaldusega ligikaudu 9 aastat. Elektrihinna tõustes lüheneb tasuvusaeg veelgi.
Poleemikat on tekitanud tuulikute väljanägemine ja nende tekitatav müra. Vaatevälja mittesobivuse ettekäändel tuulikuid ära keelata ei ole õige. Uuringud näitavad, et enamik inimesi peab töötavat väike-elektrituulikut huvitavaks vaatepildiks, veelgi enam – osa koduste väike-elektrituulikute omanikke kiidavad töötava generaatori lummavat mõju inimesele. Ajakohase väike-elektrituuliku töömüra jääb üldjuhul tuulekohina varju.
Nagu mujal maailmas, on ka Eestis kombeks ehitada suuri kaubanduskeskusi. Nende katusepinnad pakuvad eriti sobivaid kohti väike-elektrituulikute jaoks. Põhjanaabritel on populaarsust kogumas ka kortermajade lamekatused, kuhu paigaldatakse 10- ja 20-kilovatised tuulegeneraatoreid.
Väike-elektrituulikud sobivad ka aianditele, bensiinijaamadele ja tööstusettevõttele. Väike-elektrituulikud ei ole Eestis veel levinud, kuid suure tõenäosusega ilmuvad need juba lähiajal ka meie tänavapilti ja küla taustale.
Artikli autor on IVAR MILLER, Eesti Maaülikooli innovatsioonijuht
Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 4/2009 lk 39
