Madriidis algab täna ÜRO kliimakonverents
2. detsembril algab Madriidis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 25. kohtumine (Conference of the Parties ehk lühendatult COP). Kliimakonverents toob kaheks nädalaks kokku ligi 200 riigi esindajad, et jätkata arutelusid, kuidas viia ellu Pariisis nelja aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet.
ÜRO hinnangul on mure tõsine – praegu tehtav ei ole piisav ja maailma keskmine temperatuur tõuseb tempos, mis võib olla meie planeedile hukatuslik. Seetõttu kutsub ÜRO üles kõiki osapooli jõupingutusi suurendama.
Seekord on läbirääkimiste laual 85 päevakavapunkti. Eritähelepanu pööratakse kliimakonverentsil ookeanidele. Septembris avaldatud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) eriaruandes “Special Report on the Ocean and Cryosphere in a Changing Climate” rõhutatakse kliimamuutuste laastavat mõju meredele, sealhulgas ka Läänemerele. Peamiseks vaidluskohaks on muutunud ülemaailmsed riikidevahelised heitkogustega kauplemise ehk kvoodikaubanduse reeglid. Euroopa Liidu selge eesmärk on Madridi kliimakonverentsil ülemaailmse kauplemismehhanismi reeglid lõplikult kokku leppida.
Eesti koos Euroopa Liiduga seisab kliimakonverentsil selle eest, et intensiivistada ülemaailmseid kliimameetmeid. ÜRO raportite järgi ei piisa riikide praegustest kliimaplaanidest ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisest Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide täitmiseks. Kliimamuutused avaldavad üha suuremat mõju elurikkusele ning veevarude ja ökosüsteemide halvenemisele. Sel põhjusel oodatakse riikidelt seniste kliimaplaanide ülevaatamist ja suuremate eesmärkide esitamist ÜRO-le 2020. aasta alguses.
Pariisi kliimakokkulepe
2015. aastal leppisid maailma riigid Pariisis kokku ühtse eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet määral, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 kraadi ja kui vähegi võimalik, mitte üle 1,5 kraadi. Pariisi kokkuleppe sõlmimisest alates on käinud töö selle nimel, et luua kokkuleppe rakendamiseks vajalikud reeglid. Neis, pea 300 leheküljelises materjalis juhistega, saadi enamjaolt kokkuleppele eelmisel kliimakonverentsil 2018 a. Katowices. Juhistes on üksikasjalikult kirjas, kuidas kokkulepitut reaalselt ellu viima hakatakse.
2. detsembril toimuval kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel esindab Eestit peaminister Jüri Ratas. Konverentsi teisel nädalal on ministrite kohtumised, kus Eestit esindab keskkonnaminister Rene Kokk.
Järgmine kliimakonverents toimub 2020 a. Glasgows. Siis vaadatakse taas üle, kas uuendatud kliimaplaanid on piisavad Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks.
Keskkonnameedia
Foto: Abhishek Verma / Pexels
